EUROOPA LIIT: ÕNNISTUS VÕI MOODNE PAABELI TORN?
John Ross Schroeder, The Good News Magazine, May/June 2007
Kahekümne seitsmest riigist koosnevat liitu, mille elanikkond ulatub peaaegu poole miljardini, ei tohiks hoolimatult alahinnata. Euroopa Liidu asutajate ja praeguste juhtide kõrgelennulistesse ideaalidesse võiks aga vahel siiski suhtuda kahtlevalt.
Poliitikud ja ärimehed suhtuvad tavaliselt Euroopasse ühel kahest vastandlikust viisist. Ühe nägemuse kohaselt väheneb selle maailmajao tähtsus üha enam. Paljud poliitikud näevad uute üliriikidena Hiinat ja Indiat, mitte Euroopa Liitu. Mõned vaatlejad märgivad, et Euroopa Liit ei tule globaliseeruvas maailmas piisavalt hästi toime, jäädes maha tööstustoodangu poolest ja olles liiga aeglane uute tehnoloogiate juurutamisel.
Ajakirja Newsweek artikli sissejuhatuses 26. märtsil 2007 kirjutatakse: “Ajal kui Euroopa Liit tähistab selle aluseks oleva Rooma lepingu viiekümnendat aastapäeva, usuvad arvamusliidrid ühiselt: Euroopa on lõpliku allakäigu teel. Tegu on tervet maailmajagu hõlmava muuseumiga, mis on langemas ajaloo prügikasti. See vaatenurk on iseäranis populaarne Ameerikas. Ameerika Ühendriikide skeptikute hinnangul on Vana Maailmaga lõpp (kui muidugi Suurbritannia välja arvata). Tehnoloogiline ja äriline energia on siirdunud Silicon Valley'sse ja Bangaloresse. Poliitikud on sklerootiliste sotsiaalabi süsteemide ees jõuetud” (Andrew Moravcsik, “The Golden Moment”, rõhuasetused siin ja edaspidi lisatud).
“Maailm on bipolaarne ja teiseks pooluseks on Euroopa”
Ajakirja Newsweek artikli autor Andrew Moravcsik ei nõustu Euroopale antud negatiivse hinnanguga. Lõppude lõpuks on tema puhul tegemist Princetoni Ülikooli Euroopa Liidu programmi direktor.iga Tema peab Euroopa Liitu “vaikseks ülijõuks”. Tema arvates on “maailm bipolaarne ja teiseks pooluseks on Euroopa”. Moravcsik usub, et Euroopa Liit kasutab tsiviilvõimu ja diplomaatiat märksa edukamalt kui Ameerika Ühendriigid.
Artiklis on tsiteeritud ka futuroloog Jeremy Rifkinit, kes ütleb: “Ameerika vaim on väsinud ja kinni minevikus,” ning just Euroopal tuleb võtta juhtroll korratus maailmas. Selle mõtteviisi kohaselt ei ole Ameerika Ühendriikide sõjaline võimsus tänapäeva keerulises maailmas edu aluseks; Euroopa panustamine diplomaatiasse, mida veavad Saksamaa ja Prantsusmaa, vähendab samm-sammult relvade osakaalu ülemaailmset stabiilsust ohustavate perioodiliste kriiside lahendamisel.
Berliin juhib seda uut mõtteviisi. Ma sõitsin koos staažika kirjamehe Gerhard Marxiga Berliini, et kirjutada Rooma lepingu, Euroopa Liidu alusdokumendi, allakirjutamise viiekümnenda aastapäeva ametlikest pidustustest. Londoni, Pariisi ja Rooma järel on Berliin nüüdseks külastatavuse poolest neljas linn Euroopas. Alates Berliini müüri langemisest novembris 1989 on linn palju edasi arenenud. Sellest on saanud uuesti Saksamaa pealinn ja Euroopa kultuurielu süda.
Ma kohtusin härra Marxiga Berliini uues keskraudteejaamas. Muljetavaldav Hauptbahnhof avati jalgpalli maailmameistrivõistluste eel mais 2006. Lähiajaloos ei ole kuskil ehitatud ühtegi muud nii suurt raudteejaama. Just siin vahetavad tuhanded reisijad kõikjalt Euroopast ronge või astuvad neilt maha, et linna külastada. Selles äärmiselt funktsionaalses mitmekorruselises hoones on umbes kaheksakümmend kaasaegset kauplust, mis on avatud kella kaheksast hommikul kella kümneni õhtul.
Roomale oleks vägagi meeldinud ise neid aastapäeva üritusi ja pidustusi korraldada, kuid Berliin jäi peale. Saksamaa on nimelt praegu Euroopa Liidu eesistuja riik.
Kuni 1989. aasta lõpuni sümboliseeris see linn Euroopa lõhestatust. Kommunistide rajatud tõkkemüür kulges läbi Berliini, eraldades Euroopa rahvaid, ida läänest. Nüüd, peaaegu kaheksateist aastat hiljem sümboliseerib see pealinn uut ühtsust, mille kasvu on märgata suuremas osas Euroopast.
“Berliini deklaratsioon”
Pidustused tipnesid “Berliini deklaratsiooniks” nimetatud ametliku dokumendi vastuvõtmisega, millele kirjutasid Euroopa Liidu Nõukogu nimel alla (Saksamaa liidukantsler) Angela Merkel, Euroopa Parlamendi president Hans-Gert Pöttering ja Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso (Portugalist). Selles pakutakse välja mitmed huvitavad ideaalid – kui vaid Euroopa suudaks neid pikas perspektiivis täita.
“Tänu Kesk- ja Ida-Euroopa rahvaste vabadusjanule on Euroopa ebaloomulik lõhestatus jäänud nüüdseks minevikku. Euroopa lõimumine näitab, et me oleme omandanud verise konflikti poolt märgistatud ajaloo õppetunnid...”
“Meie, Euroopa Liidu kodanikud, oleme ühinenud parema nimel...”
“Me püüdleme rahu ja vabaduse, demokraatia ja seadusliku korra, vastastikuse lugupidamise ja jagatud vastutuse, õitsengu ja julgeoleku, sallivuse ja osaluse, õigluse ja solidaarsuse poole...”
“Seega võime me kujundada kasvavat sõltuvust globaalse majanduse ja üha suureneva konkurentsi vahel rahvusvahelistel turgudel vastavalt oma väärtustele...”
“Me oleme pühendunud maailma konfliktidele rahumeelse lahenduse leidmisele ning selle kindlustamisele, et inimestest ei saaks sõja, terrorismi ja vägivalla ohvreid...”
“Euroopa ühinemisega on varasemate sugupõlvede unistus teostunud.”
Need on kindlasti idealistlikud seisukohad. Kuid Piibel ütleb selgelt, et inimese “süda on kavalam kõigist ja ravimatu – kes seda mõistab?” (Jr 17:9). Kiri roomlastele 8:7 lisab, et “liha mõtteviis on vaen Jumala vastu, sest ta ei alistu Jumala käsule ega võigi alistuda”. Kui me ei ole tõeliselt pöördunud kristlased, siis oleme me inimestena oma loomuse poolest seaduse vastu ja ei tunne tõelist rahu teed (Ro 3:17).
Kas Euroopa suudab nende heade kavatsuste toel pikas perspektiivis lendu tõusta – kui me võtame arvesse neid Piibli tõdesid?
Viiskümmend aastat edu, õitsengut ja rahu
Berliinis peetud kõnes ülistas härra Barroso Euroopa edu: “Tunnustagem viitkümmend aastat saavutusi, rahu, vabadust ja õitsengut, mis on ületanud ka kõige optimistlikumate Euroopa asutajate unistused. Aastal 1957 olid viisteist meie kahekümne seitsmest liikmest kas diktatuuri võimu all või ei saanud nad isegi eksisteerida iseseisvate riikidena. Nüüd oleme me kõik õitsvad demokraatiad. Tänane Euroopa Liit on viiskümmend korda õitsvam...”
“Laienenud Euroopa Liit annab meile lisaks majanduslikule ka poliitilise ja strateegilise mõõtme ... Suurus on tänapäeva maailmas oluline.” See väide väärib tähelepanu, sest “strateegiline mõõde” on vägagi tõenäoliselt peitesõna sõjalise mõõtme jaoks. Siinkohal peame küsima küsimuse: kui kauaks saab Euroopa Liidu taoline majanduslik hiiglane jääda sõjaliseks kääbuseks?
Saksamaa liidukantsler Merkel märkis oma Berliini kõnes: “Ühine välis- ja julgeolekupoliitika on seetõttu äärmiselt oluline ... Euroopa peab olema võimeline tegutsema, tegutsema efektiivsemalt kui praegu ... Euroopa rajajad teadsid, et pikas perspektiivis ei saa hoida lahus majanduslikku ja poliitilist maailma ... Sest me teame, et peame ajaga sammu pidamiseks pidevalt uuendama Euroopa poliitilist vormi.”
See, millest pidi algselt saama lihtne majanduskoostöö ühendus, muutub lõpuks vältimatult poliitiliseks, strateegiliseks ja sõjaliseks ühenduseks.
Euroopa kristlike juurte tunnistamine
Oma kõne alguses lisas kantsler Merkel olulise kõrvalmärkuse: “Kui ma tohin esineda isikliku kommentaariga, siis ma lisaksin, et see ettekujutus üksikisikust on minu jaoks osa Euroopa juudi-kristlikust pärandist.” Varem sel aastal tsiteeris ajakiri Newsweek Saksa kantslerit: ”Me peame andma Euroopale hinge; me peame leidma Euroopa hinge” (29. jaanuar 2007).
Doktor Merkeli suhtes kriitiline artikkel ajalehes Jewish Chronicle, mille kirjutas Suurbritannia parlamendi liberaalist liige, väitis, et “Saksamaa kantsler on teinud ettepaneku kristlust mainiva klausli lisamiseks Euroopa põhiseadusesse ... Ta algatas uuesti vaidluse, kas Euroopa Liit peaks 'Jumalat tegema', öeldes: 'Me vajame Euroopa identiteeti põhiseadusliku leppe kujul ja see peaks olema seotud kristluse ning Jumalaga, sest kristlusel on Euroopa loomisel olnud määrav roll'” (“God and Politics Don't Mix. Merkel Should Know That”, 23. märts 2007).
Piibli ettekuulutus ütleb selgelt, et religioonil on otsustav roll tulevases ühenduses, mis valitseb maailma üle; ühenduses, mis paikneb Euroopa muistse Püha Rooma keisririigiga samas geograafilises ruumis.
Keelte paabel ei ole enam probleem
Ajakirja The Good News pressiesindajana osalesin ma viimasel pressikonverentsil, mille andsid “Berliini deklaratsioonile” allakirjutanud – kantsler Merkel, professor Pöttering ja härra Barroso. Sajad ajakirjanikud kuulsid pressihoones kohest tõlget oma emakeelde. Kui härra Barroso kõneles inglise keeles, siis panid doktor Merkel ja professor Pöttering pähe kõrvaklapid ning kuulasid sünkroontõlget saksa keelde.
Kõigi olulisemate kõnede tekstid olid trükitud ja tasuta saadaval nii inglise kui ka muudes keeltes. Euroopa on koduks arvukatele keeltele, kuid paljud kodanikud räägivad mitmeid keeli ning kompetentseid tõlke leidub küllaga – mõned neist on ka ootelehel Euroopa Liidu tulevaste töötajatena. Seega ei ole erinevad keeled enam selliseks probleemiks nagu nad kunagi Euroopas olid.
Kas Euroopa Liit on kaasaegne Paabeli torn? Enamus selle juhte ja toetajaid näivad pidavat Euroopa Liitu kindlaks õnnistuseks inimkonnale. Nad ei kujuta lihtsalt ette, mida on ennustatud Piiblis Taanieli raamatus ja Johannese Ilmutusraamatus.
Tõenäoliselt ka paljud neist, kes hakkasid ehitama Paabeli torni – välja arvatud nende juhid – ei mõistnud täielikult, milleni see ettevõtmine oleks Jumala sekkumiseta viinud. Pöörake tähelepanu Piibli tunnistusele:
“Kogu maailmas aga oli üks keel ja ühesugused sõnad. Ja sündis, kui nad hommiku poole teele läksid, et nad Sinearimaal leidsid oru ja jäid sinna elama. Nad ütlesid üksteisele: Tehkem nüüd telliskive ja põletagem neid hästi. Siis olid telliskivid neile ehituskivideks ja maapigi oli saviks. Ja nad ütlesid: Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks üle kogu maailma!” (1Mo 11:1-4).
Ettenägelik Jumal teadis, mis lõpuks juhtuks. “Aga Issand tuli alla vaatama linna ja torni, mida inimlapsed ehitasid. Ja Issand ütles: Vaata, rahvas on üks ja neil kõigil on üks keel, ja see on alles nende tegude algus. Nüüd ei ole neile võimatu ükski asi, mida nad kavatsevad teha! Mingem nüüd alla ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!” (salmid 5-7).
Alles nüüd kaasajal näeme me võimsa inimpotensiaali täielikku ulatust. On ette kuulutatud, et lõpuaegadel suurenevad oluliselt teadmised ja võimalus liikuda üle maailma (Tn 12:4).
Näib, et Euroopa juhtide tegelikke motiive varjavad püüdlused, mis oleksid inimkonnale suureks abiks. Kuhu see võimas ühendus aga pikas perspektiivis tegelikult suundub? Kas sellest saab lõpuks kaasaegne Paabeli torn?
Esialgsed kavatsused ja reaalne tulevik
Siinkohal on sobiv meenutada Jesaja ettekuulutust: “Häda Assurile, kes on mu viha vits ja kelle käes on mu sajatuse kepp! Tema ma läkitan jumalavallatuma rahva vastu ja teda ma käsin oma vihaaluse rahva pärast võtta noosi ... Aga tema ei kavatse nõnda ja nõnda ei mõtle ta süda, vaid temal on südames hävitada ja hukata rahvaid, ja mitte väheseid” (Js 10:5-7).
Riigijuhid ei mõista alati ise oma mõtteid ja motiive. Paljud võivad ise petetud olla. Nii võib kasutada Jumal ühte rahvast või riikide koalitsiooni või ühendust, et karistada teisi Tema seaduse rikkumise ja sellest üleastumise eest. Kas Looja kasutab Euroopa riikide ühendust või rühmi, et karistada muistsest Iisraelist põlvnevaid tänaseid rahvaid – isegi kui neil endil pole mingit kavatsust seda teha? Meie tasuta ingliskeelne brošüür The United States and Britain in Prophecy (Ameerika Ühendriigid ja Suurbritannia ettekuulutuses) avavad Iisraeli järeltulijate tänase asukoha ja identiteedi.
Mõistmaks, kuhu Euroopa tegelikult suundub, on vaja õigesti kokku panna mitmed Piibli ettekuulutused. Nende sündmuste tähenduse mõistmine nõuab aega, uurimist ja jõupingutusi.
Pühakirja kohaselt ei ole Euroopa ühendamise katsete lõpptulemus sõbralik demokraatlike riikide ühendus, mis toob inimkonnale arvukaid õnnistusi. Selle asemel viivad need jõupingutused uue üliriigi tekkeni võimsa diktaatori juhtimisel, kes kehtestab enneolematu ülemaailmse türannia. Jah, Euroopast saab moodne Paabeli torn, mis toimib mõnda aega üksmeelselt, ja te peate olema varustatud vaimsete teadmistega, kuidas tulla toime sellega, mis ees ootab!