USU EDASIANDMINE MEIE LASTELE

Jim Servidio, The Good News Magazine, September/October 2005


Oma lastele Jumalast rääkimine ja nende juhtimine suhtesse Jumalaga võib olla heidutav. Vaatamata sellele on kõigil vanematel kohustus anda oma lastele õpetust Jumala ja Tema Sõna kohta.

Usu edasiandmine meie lastele võib tunduda hirmuäratavana, ometi võib iga lapsevanem olla selles osas edukas nii nagu keegi teine seda ei suuda. Igal lapsel on eriline, Jumala poolt kavandatud suhe oma vanematega. Selle erilise suhte tõttu on vanematel suurem võimalus õpetada ja sügavalt mõjutada oma lapsi kui kellelgi teisel. Tunnistades seda ainulaadset olukorda, annab Jumal vanematele ülesande oma lapsi vaimselt koolitada.

Igal lapsevanemal on kohustus anda oma lastele õpetust Jumala kohta - jagada neile regulaarselt Piibli tõdesid ja mitte piirduda ainult nende kirikusse viimisega igal nädalal, kus keegi teine neid õpetab.

Pange tähele, mida kirjutas apostel Paulus Timoteosele: "Mulle meenub sinu silmakirjatsematu usk, mis enne elas sinu vanaemas Loises ja sinu emas Euniikes, ja nüüd, nagu ma olen veendunud, elab ka sinus" (2Ti 1:5, rõhuasetused siin ja edaspidi lisatud). Timoteose vanaemal oli see usk ja ta sai selle edasi anda oma tütrele, kes andis selle omakorda edasi Timoteosele. Selle näite puhul vahendati Jumala usku läbi kolme põlvkonna.

Kõigil kristlastest vanematel on kahtlemata soov näha oma lapsi elamas Piibli, Jumala tõelise Sõna tõdede kohaselt. Ometi on vanemad vahel mures, et nad võivad sundida oma lapsi oludega kohanema ja seejuures peletada nad eemale vajalikust vaimulikust suhtlusest. Teised võivad olla jälle üleliia jutlustavad või näida üleliia vagadena. Mõlemad lähenemised võivad takistada noore inimese suhtlust Jumalaga.

Mõned võivad loota, et ainuüksi läbimine teiste sarnaste vaadetega inimestega toob endaga nende laste jaoks kaasa teatud "vaimse osmoosi" - et tõde jõuab lastele automaatselt kohale.

Teised vanemad võivad jällegi tunda, et neil pole piisavalt loovust või vajalikku kogemust huvitavate piibliuuringute läbiviimiseks pereringis. Neile võib tunduda, et nad on oma laste juhendamisel või õpetamisel ebaefektiivsed. Tõesti, meile võib tunduda, et meie laste religioosne kasvatus tuleks jätta "ekspertide" nagu pastorite või siis nende hoolde, kes on iseäranis andekad laste ja noortega töötamisel.

Kuigi alandlikkus on imetlusväärne iseloomujoon ja teised võivad olla abiks meie lastele Jumala kohta õpetuse andmisel, ei muutu sellest tõsiasi, et Jumal on meile kui vanematele pannud kohustuse oma lastele vahendada Tema tõde ja eluviisi. Kuidas me sellega siis parimal viisil toime tuleme?

See kahest artiklist koosnev seeria pakub nii piibellikku tausta kui ka kasulikke juhiseid, mis aitavad lapsevanematel sisendada oma lastele piibellikke teadmisi, väärtusi ja käitumist.

Selle kohustuse pakilisusest

On selge, et meie ühiskond käib moraalselt alla. Paljud sotsioloogid nimetavad seda aega "postkristlikuks ajastuks", sest meie kultuur on hüljanud traditsioonilised judeo-kristlikud väärtused.

George Barna, kes asutas uurimisfirma Barna Research Group ja viib Ameerika Ühendriikides läbi regulaarseid uuringuid religiooni teemadel, korraldas 2002 kaks üleriigilist küsitlust. Nende kohaselt usub vähem kui üks kolmest "uuestisündinud" kristlasest, et on olemas selline asi nagu absoluutne tõde.

Uuringutes leiti ka, et vaid vähesed ameeriklased peavad oma usku peamiseks juhiste allikaks moraalsete ja eetiliste otsuste langetamisel. Tõde peetakse tänapäeval suhteliseks. Valdaval enamusel on kahtlused absoluutse moraalse tõe olemasolus. Ometi ütleb Piibel, et Jumal ei muutu (Ml 3:6; He13:8) ja et puhas religioon peab hoidma meid "maailmast reostamatuina" (Jk 1:27).

Kui me soovime jääda reostamata, siis peab olemas olema standard õige ja vale eristamiseks. Erinevalt varasemast ei ole Ameerika noortel enam täna moraalseid põhimõtteid, mida igapäevaselt ühiskonna poolt tugevdataks. Vastupidi - neid õõnestatakse pidevalt.

Uue Testamendi kesksed kirjakohad näitavad, et horisondil kumavad sündmused muudavad olukorra hullemaks, mitte paremaks. Nii nagu Matteuse 24:24 ja 2. kiri tessalooniklastele 2:3-4, 9-11 meile räägivad, on valereligioon tõusuteel (selle teema paremaks mõistmiseks tellige palun meie tasuta ingliskeelne brošüür Are We Living in the Time of the End?).

On selge, et tulevikus ootab ees suur katsumuste aeg. Meie lapsed peavad suutma eristada, mis toimub meie maailmaga, et nad oleksid valmis kohtuma selle ohtudega. On oluline, et me neid aitaksime.

Jumal tahab, et meie lapsed õpiksid

Apostel Paulus ütles Timoteosele: "Sina tunned lapsest saadik pühi kirju" (2Ti 3:15). Kuidas ta neid tundis? Tema ema oli teda lapsepõlvest peale Pühakirja alal juhendanud. Nüüdseks oli ta ise sellele õpetusele vastuvõtlikuks muutunud. See on ka meie laste kohustus. Vanemad peavad õpetama, juhtima ja eeskuju andma, kuid lapsed peavad olema vastuvõtlikud. See on nende osa.

Neile tuleb õpetada, et nad ei seisaks õppimisele ja mõistmisele vastu. Õpetussõnad 1:8 julgustab neid: "Kuule, mu poeg, oma isa õpetust ja ära jäta tähele panemata oma ema juhatust." Noortel inimestel on samuti vastutus ja kohustused. Nad peavad avama oma silmad ja kõrvad ning vabatahtlikult õppima tõde, milles nende vanemad neid juhendavad.

Hoiatav märkus: Kui lapsed ilmutavad vastumeelsust, siis vajavad vanemad rohkelt tarkust ja kannatust nendega tegelemiseks. Iga perekonna olukord on veidi erinev ja teil võib vaja minna veidi abi oma lastega kannatlikult töötamisel. Meie ingliskeelsed brošüürid Marriage and Family: The Missing Dimension (Abielu ja perekond: puuduv dimensioon) ja Making Life Work (Pannes elu toimima) on kättesaadavad tasuta abistavate infomaterjalidena.

Igal juhul peate te õpetama oma lastele Jumala tõde. Nad ei omanda seda osmoosi teel ega hingates sisse õhku teie kodus. Nad ei veendu Jumala tões automaatselt. Läbi kogu Piibli näeme me Jumala alatist soovi, et vanemad tagaksid põhilise vaimse juhendamise. Vaimulikud ja noortejuhid saavad aidata ja toetada, kuid põhivastutus lasub vanematel.

Õige lähenemine juhendamisele

Vanemad on ainulaadsed selles mõttes, et neist igaühel on oma lapsega selline side nagu ei kellelgi teisel. Kui me räägime südamest armastusega sellest, mis on meie südameis Jumala Vaimust, siis on tõenäolisem, et me jõuame nendeni. Armastus on väga võimas motivaator. Kui me võtame aega oma laste juhendamiseks, siis õpetame me neile midagi oma perekonna prioriteetide ja selle kohta, kuidas me väärtustame Jumala Sõna.

Kui me teeme jõupingutusi nende piibellikuks juhendamiseks - ükskõik kui kummalisena me alguses neile paistame - siis nad õpivad, et see on meile oluline ja peaks olema oluline ka neile.

Pange tähele Jumala juhiseid 5. Moosese raamatus 6:5-7: "Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest! Ja needsinased sõnad, mille ma täna sulle annan, jäägu su südamesse! Kinnita neid oma lastele kõvasti ja kõnele neist kojas istudes ja teed käies, magama heites ja üles tõustes!" See juhend osutab erinevatele õpetamisviisidele erinevate olukordade tarvis.

Niisiis on vanematel selge piibellik kohustus anda oma lastele õpetust teemadel Jumal, Tema juhised neile, Tema plaan inimkonna jaoks ja kuidas nad saavad luua isikliku suhte Temaga Jeesus Kristuse kaudu. Vanemad peaksid tajuma, et neil on see kohustus. Kirjakohtadest on selge, et seda kohustust saab täita enam kui ühte moodust kasutades.

Jumal kiitis patriarh Aabrahami tema pühendumise eest õpetada oma perekonnale Jumala teid. 1. Moosese raamatus 18:19 ütles Jumal Aabrahami kohta: "Sest ma tean temast, et ta käsib oma poegi ja järeltulevat sugu hoida Issanda teed ning teha, mis õige ja kohus, et Issand võiks anda Aabrahamile, mis Ta temale on tõotanud."

Me ei tea kõike, mida Aabraham ütles ja tegi kui ta õpetas oma perekonnale Issanda teed. Piibel ei avalda neid detaile. Vanematena peame me kõik vaatama oma piibellikele kohustustele ja küsima enda käest: "Kuidas ma seda rakendan? Mis toimiks meie elustiili ja ajagraafiku juures nii, et ma täidaksin oma piibellikku kohust?"

Vaadates paremasse tulevikku

Jesaja 44:3 näitab Jumal meile mudelit, mida Ta soovib perekondades näha sel tulevasel ajastul kui maa peal kehtestatakse Tema utoopiline kuningriik: "Sest ma valan janusele vett ja kuivale voogusid; ma valan sinu soo peale oma Vaimu ja su järglaste peale oma õnnistuse."

See on Jumala selge soov. Kui me järgime Jumalat ja oleme alistunud Jeesus Kristusele, siis on see tõotus meile ja meie lastele (võrdle Ap 2:39). Niisiis alustame me sellest piibellikust eeldusest, et mõista, mida Jumal meile kui vanematele ja noortele inimestele soovib.

Sarnase mõtte leiame Jesaja raamatus 59:21: "Ja niisugune on mu leping nendega, ütleb Issand: Minu Vaim, mis on su peal, ja minu sõnad, mille ma olen pannud sulle suhu, ei lahku sinu suust ega sinu järglaste suust ega sinu järglaste järglaste suust, ütleb Issand, sellest ajast ja igavesti!"

See lõik meenutab meile taas suurepärast näidet Timoteose vanaemast, kes õpetas oma tütart, kes siis omakorda õpetas jälle Timoteost.

Püha kohustus ja vastutus

Vanemad võivad mängida olulist rolli oma laste julgustamisel Jumalale meelepärase eluviisi valimiseks. Ei loe, et neil pole pedagoogilist haridust. Vanemad, kes kulgevad eluteel koos Jumalaga, on Looja lähedal ja tunnevad Tema teid.

Mõned vanemad võivad olla õpetamise valdkonnas andekamad kui teised, aga kõik lapsevanemad jagavad seda püha kohustust ja vastutust. Me mõjutame tõesti oma laste usku, isegi kui teeme seda ainult oma eeskuju kaudu.

Vanematena peaksime me kõik jälgima, et rakendame ellu kirjakohta 5. Moosese raamatus 6:5-7. Kui me täidame oma osa, siis me saame aidata oma lastel Jumala Sõna kaudu vastu võtta tõelise kristliku usu. Nagu Lois ja Euniike saame ka meie oma usu lastele sugupõlvest sugupõlve edasi anda.

Järgmisel korral vaatame me mõningaid konkreetseid meetodeid, mida me saame kasutada oma lastele Jumala, Tema teede ja muude teemade kohta õpetuse andmisel, mis moodustavad vanemliku juhendamise alused.


KAS TEIE LAPSED ON KUTSUTUD?

"Kutsumine" on termin, mida Piibel kasutab protsessi kohta, mille käigus juhib Jumal inimesed suhtesse Tema endaga (Ap 2:37-39; 1Ko 1:2; 2Pe 1:10).

Mõne jaoks võib olla üllatav, et Jumal ei kutsugi praegusel ajastul kõiki (võrdle Jh 6:44), vaid töötab väikese rühma inimestega, keda nimetatakse "esmasündinuteks" (Jk 1:18) - koolitades neid aitamaks Teda Kristuse 1000-aastase valitsuse ajal maa peal (täiendavaks mõistmiseks tellige palun tasuta eksemplar meie ingliskeelsest brošüürist What Is Your Destiny?).

Kui te loete seda ajakirja ja hakkate mõistma neid piibellikke õpetusi, mida siin esitatakse, siis Jumal kutsub tõenäoliselt teid ja teie lapsi nüüd.

Mida see kutse tähendab? Seda, et Jumal soovib isiklikku suhet teiega, tahab, et te järgiksite Tema seadusi ja eluviisi, kahetseksite patte, saaksite ristitud, võtaksite vastu Püha Vaimu anni ning muutuksite lõpuks surematuks vaimolendiks, kes elab igavesti Tema püha perekonna liikmena.

Milline imeline kutse teile ja teie lastele!

Lapsevanemal, kes on Jumala poolt kutsutud ja mõistab Jumala tõde, on tegelikult ainult üks võimalus edasi tegutseda. Ta peab järgima Aabrahami eeskuju oma lastele Jumala tõe õpetamisel, lootuses, et nad mõistavad Jumala eluviisi ja valivad selle järgimiseks.

Piibli perspektiiv on alati julgustada inimesi vastama Jumala kutsele. Jumal ilmutas prohvet Malakia kaudu, et üks Tema eesmärke abielu puhul on "nõutada Jumala sugu" (Mk 2:15). See on Jumala soov meie laste jaoks - nende eriline pärand ja identiteet.


TAKISTUSTE ÜLETAMINE JUHENDAMISEL

Rohkete kirjakohtade põhjal on selge, et lastele regulaarselt ja vabatahtlikult Jumala tõe õpetamine vanemate poolt on Tema jaoks suure tähtsusega. Nii nagu teiste eluvaldkondade puhul võime ka siin leida, et on takistusi, mis raskendavad meil selle kavatsuse elluviimist. Millised võivad olla mõned neist takistustest ja kuidas neist võitu saada?

Üks takistus, millega enamusel meist tegemist tuleb teha, on "mul ei jätku lihtsalt aega selle jaoks!" Jah, sageli ei jätku päevast, et teha kõiki neid asju, mida me peaksime. Nii lapsevanemaid kui ka lapsi võivad liiga paljudesse eri suundadesse kiskuda kohustused tööl, koolis, kodused ülesanded, huvitegevus, vaba aja harrastused, perekondlikud ülesanded ja kõik muud asjad, mis meil tuleb oma ajakavasse mahutada. Kui aga oma lastele Jumala Sõna kohta õpetuse andmine on prioriteet, siis me peame leidma ja leiame aega. Mis saaks olla veel tähtsam?

Pauluse manitsus kirjas efeslastele 5:15-16 kehtib siinkohal kindlasti: "Siis vaadake hästi, kuidas te elate, mitte kui rumalad, vaid kui targad, pidades aega kalliks, sest päevad on kurjad!" Me peame kasutama oma aega efektiivselt. Vaimseid prioriteete ei tohi eirata.

Paljud perekonnad leiavad, et perekondlik piibliuuring on kõige parem läbi viia kohe päeva alguses enne kui muud toimetused ja takistused kogu aja ära võtavad. Teistel on võimalus oma lastele regulaarseid õpinguid korraldada õhtuti. Kuidas see ka ei oleks, peaks iga perekond paika panema aja, mis neile kõige paremini sobib - olgu see siis hommik, pärastlõuna või õhtu. Oluline on see, et vaimseks juhendamiseks eraldataks piisavalt aega.

Teine takistus, mis võib meelde tulla, on mõte "mu lapsed ei mõista Piiblit niikuinii".

On tõsine viga oletada, et meie lapsed ei suuda mõista Piiblit. Jumal käskis kõigil oma rahva Iisraeli lapsevanematel anda oma lastele õpetust Tema ja Tema seaduste kohta. Sellest ootusest ilmneb, et nad suudavad mõista. Jumal viitas Iisraeli rahvale kui "kogudusele" ja oma Kirikut nimetab Ta "Jumala Iisraeliks" (Ga 6:16). On selged paralleelid Jumala ootuste vahel nende suhtes, kelle Ta kutsus välja Egiptusest ja tänase "Jumala Iisraeli" suhtes.

Me peame meeles pidama oma laste vaimuliku saatuse tohutut tähtsust. Neile antakse samasugune kutse järgida Jumala tõde ja võtta vastu Püha Vaimu nagu ka nende vanematele (Ap 2:38-39). On tõsi, et nad ei pruugi otsustada vaimuliku kutse järgimise kasuks kohe. Kui keegi meie lastest otsustab mitte järgida Jumala tõde, siis ärgu olgu selle põhjuseks meie vähene usinus selle õpetamine neile nende kasvuaastatel.

Pange tähele, mida ütles apostel Paulus vendadele Korintoses: "Sest uskmatu mees on pühitsetud naise läbi ja uskmatu naine on pühitsetud mehe läbi, sest muidu oleksid teie lapsed rüvedad [st tavalised, sellised nagu kõik lapsed maailmas], aga nüüd on nad pühad" (1Ko 7:14). Meie lapsed suudavad õppida Jumala tõde.

Veel üks takistus võib olla mure, et "mu lapsed võivad pidada seda igavaks". Tõde on see, et laste jaoks on peaaegu kõik tegevused peale mängu, puhkuse või sõpradega koos veedetud aja igavad. Matemaatika, ajaloo või loodusteaduste tunnid võivad olla mõningatele õpilastele igavad, kuid me ei luba neil seetõttu veel tundidest puududa.

Lapsevanemad ja õpetajad teavad, et pikas perspektiivis on teema omandamine neile kasulik - nii me ootamegi, et nad kuulaksid ja omandaksid materjali. Piibliõpe ei pruugi alati olla huvitav, kuid alati on olemas põnevaid meetodeid muuta see huvitavamaks ja kergemini meeldejäävaks.

Viimaseks takistuseks võib olla meie tunne, et "ma ei ole hea õpetaja; ma ei tea, millest alustada või kuidas seda teha". Meeldib see või mitte, iga lapsevanem on õpetaja. Igal päeval anname me oma lastele õppetunde nende valikute kaudu, mida nad näevad meid tegemas. Näiteks:

- nad näevad, milliseid väärtusi me olulisteks peame;

- nad näevad kui tõsiselt me võtame Jumala teede tundmaõppimist ja neil püsimist;

- nad näevad kui oluline on meie jaoks Jumala Sõna;

- nad näevad kui oluline on meie jaoks palvetamine Jumala poole;

- nad näevad kui palju me hoolime neist ja nende tulevikust.

Me õpetame juba oma lapsi igal päeval. Olgem siis kindlad, et me õpetame neile korrektselt hinnalisi tõdesid, mille edastamist neile Jumal tahab ja soovib.

ARTIKLI TEKST INGLISE KEELES