MIKS SEKS EI OLE TURVALINE?

Gary Petty, The Good News Magazine, July/August 2005


Umbes 45 miljonil inimesel Ameerika Ühendriikides arvatakse olevat sugulisel teel leviv herpes. Igal aastal kasvab herpese juhtumite arv miljoni võrra. Sellel aastal nakatub üks neljast seksuaalselt aktiivsest teismelisest suguhaigusesse. Noori inimesi julgustatakse praktiseerima "turvaseksi", aga kas selline asi on üldse olemas?

Seks on üks põhilisi bioloogilisi funktsioone. See on viis, kuidas inimrassi jätkatakse ühest sugupõlvest teise. Miks siis see loomulik funktsioon põhjustab inimeste haigestumist ja isegi surma?

Mitme aastakümne eest väitsid haridustöötajad ja sotsioloogid, et seksuaalkasvatus riiklikes koolides vähendaks sugulisel teel levivate haiguste ja soovimata raseduste esinemissagedust. Inimestele öeldi, et nad saavad vältida seksuaalkäitumise kahjulikke tagajärgi harrastades "turvaseksi".

Võiks arvata, et hirm suguhaiguste ees sunnib teismelisi topelt mõtlema enne kui nad astuvad sugulisse vahekorda, ent statistika näitab muud.

Väljaandes U.S. News and World Report ilmunud artiklis Risky Business kirjutati, et "lapsed kõigist sotsiaalsetest gruppidest seksivad üha nooremalt - peaaegu üks kümnest väidab, et kaotas oma süütuse enne 13. eluaastat, mis näitab 15-protsendilist kasvu aastast 1997... Umbes 16 protsendil keskkooli lõpetajatest on olnud neli või enam seksuaalpartnerit" (27. mai 2002).

Kõige kohutavam sugulisel teel levivatest haigustest on AIDS. Olles kunagi levinud peamiselt homoseksuaalide kogukonnas, toimub enamus AIDSi haigestumistest nüüd heteroseksuaalsete kontaktide tulemusel.

AIDS on tõeliselt globaalne probleem. Ligi 40 miljonit täiskasvanut ja last on nakatunud HI-viirusesse või AIDSi. Ainuüksi aastal 2004 nakatus 5 miljonit inimest.

Kõige traagilisem näide AIDSi nuhtlusest on Aafrika, kus ligikaudu 28 miljonit inimest on sellesse haigestunud. Ajakirja The Economist andmete kohaselt on mõnedes Lõuna-Aafrika külades surnud juba kõik inimesed vanusevahemikus 15-45 AIDSi tüsistustesse. Selle tulemusena kasvatavad eakad vanavanemad väikeseid lapsi, omamata selleks tegelikult mitte mingeid elatusallikaid.

Kus on Jumal kõigi nende kannatuste juures?

Miks lubab Jumal selliseid kohutavaid haigusi? Kuidas saab armastav Jumal lubada süütutel lastel sündida juba HI-viirusesse nakatununa?

Piibli kristlusel on lahendused tänastele probleemidele, kuid enamus inimesi, kaasa arvatud need, kes ennast kristlasteks peavad, ei taha neid põhimõtteid rakendada.

Jumal lõi seksi ja abielu kõige peamisteks inimsuheteks. 1. Moosese raamatu loomisloos annab Jumal juhise: "Mees jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, ja nemad on üks liha!" (1Mo 2:24). On tõsi, et kõik imetajad paljunevad seksuaalvahekorra kaudu, kuid "ühe liha" põhimõte, mis on ainuomane inimolenditele, muudab selle bioloogilise funtksiooni vaimseks ja emotsionaalseks kogemuseks.

Apostel Paulus kirjutab kirjas efeslastele 5:28 inimestele ainuomasest "ühe liha" kogemusest: "Nõnda peavad mehedki omi naisi armastama nagu iseenese ihu. Kes oma naist armastab, armastab iseennast. Sest ükski ei ole iialgi vihanud iseenese liha, vaid igaüks toidab ja hoiab seda..."

Jumal ei loonud seksi, et meile haigusi levitada. Ta lõi selle ühenduse püha abielulepinguga liidetud mehe ja naise vahelise suhte erilise aspektina. Seksuaalsuhe abielus ei ole mõeldud ainult paljunemiseks, vaid teineteisele kogu eluks pühendunud kahe inimese vahel emotsionaalse kiindumuse ja naudingut pakkuva ühenduse loomiseks. Piibel mõistab abielurikkumise karmilt hukka, sest see kahjustab seda ainulaadset ja ilusat suhet.

Suguhaiguste hirmutava kasvu keskmes on ühiskonna hoolimatus abielu erilisuse suhtes. Kõik AIDSi epideemia lahendused peavad rajanema abielu pühaduse propageerimisel.

Ja see peab alguse saama kristlikus maailmas! Kuidas saavad mittekristlased näha abikaasade vahelist seksi käsitlevatest Jumala juhistest tõusvat kasu kui kristlased ei erine seksuaalse amoraalsuse, homoseksuaalsuse ja abielulahutuste osas muust maailmast?

Riiklike koolide suutmatus ohjeldada kahjulikku seksuaalkäitumist tõestab, et lahendused, mis seisnevad ainult info levitamises ega arenda moraalset vastutust, ei toimi. Lõpptulemusena soodustavad nad vaid haigusi ja hingelisi traumasid, mille leevendamiseks nad kasutusele võeti.

Millal tunnistavad haridustöötajad oma läbikukkumist? Kas lõpuks on selleks vaja, et AIDSi ohvrite arv Ameerika Ühendriikides tõuseks Aafrika katastroofilise tasemeni? Kas on vaja, et HI-viirusesse nakatuks 30 kuni 40 miljonit inimest enne kui need midagi ette võtavad, kes keelduvad tunnistamast, et tegu pole ainult bioloogilise küsimusega, vaid küsimusega sellest, miks inimesed eksisteerivad ja mis on meie elu eesmärk?

Ohustatud teismelised

Kristlikud rühmitused ja isegi mõned haridustöötajad, kes on seotud riiklike koolide seksuaalkasvatusega, propageerivad seksist hoidumist ainsa tõelise turvaseksina. Kuid mida tähendab seksist hoidumine? See võib näida kummalise küsimusena, kuid paljude teismeliste jaoks tähendab see kõigest täieliku seksuaalvahekorra asendamist muude ohtlike seksuaalkäitumise vormidega.

U.S. News and World Report väidab: "Peaaegu kõik nõustuvad sellega, et sugulisel teel levivad haigused ja "kõik muu, aga mitte vahekord" tüüpi käitumine on teismeliste seas üldlevinud - ja mida selles osas ette võtta, on äärmiselt keeruline küsimus. Üle kogu maa annavad meditsiinitöötajad teada herpese ja inimese papilloomviiruse ehk HPV (mis põhjustab soolatüükaid suguelunditel) diagnooside kasvust, mis mõjutavad nüüd juba 15 protsenti teismelistest. Tüdrukutel vanuses 15-19 esineb rohkem gonorröad kui ühelgi teisel vanusegrupil. Veerand kõigist HI-viirusesse nakatumistest toimub enne 21. eluaastat."

Samas artiklis on intervjuu noortekliiniku töötajaga, kes tegeleb kurgugonorröasse haigestunud teismeliste raviga.

Ajaleht San Antonio Express News annab teada: "Atlantas asuva Haiguste Ennetamis- ja Kontrollikeskuse andmete kohaselt on teismeliste seksuaalne aktiivsus 1995. aastaga võrreldes 14 protsenti vähenenud. Kuid terviseeksperdid märgivad, et selles uuringus ei kajastatud oraalseksi. Paljud teismelised pöörduvad just oraalseksi poole, olles ekslikul arvamusel, et tegu pole 'päris seksiga'."

"LifeStyles kondoomide tootja Ansell Healthcare poolt hiljuti läbiviidud uuring tuvastas, et ühe kolmandiku teismeliste tüdrukute hinnangul ei ole oraalseksi puhul tegemist seksiga. 15. eluaastaks oli oraalseksis osalenud 20 protsenti teismelisi, 17. eluaastaks pooled. Terviseametnike hinnangul on mõningates ringkondades oraalseks peaaegu kohustuslik nagu head-ööd-suudlus."

"Henry J. Kaiseri Sihtasutuse poolt läbiviidud uuringu kohaselt usub 20 protsenti 12-17-aastaseid, et oraalseks on turvaseks. Veelgi enam 15-17-aastaseid - 36 protsenti - arvas nii."

Kuid need tegevused ei ole turvalised! Cathy Novak, San Antonio AIDSi Sihtasutuse haridusdirektor ütles ajalehele Express News: "Kaitsevahenditeta oraalseks ei ole turvaseks. See võib viia seksuaalsel teel levivate haiguste esinemiseni suus ja kurgus."

Lisaks on noortel inimestel, kes otsustavad seksuaalvahekorda astuda, alati oht soovimatult rasestuda. Loomulikult ei ole statistika isegi hakanud mõõtma seda emotsionaalset hinda, mida noored maksavad enneaegsete seksuaalkogemuste eest.

Mida saavad vanemad teha?

Kuidas saame meie oma lapsi kaitsta suguhaiguste eest? Vanemate poolt eeldab see perspektiivi muutust, tõelist pühendumist ja tööd. Riiklik seksuaalkasvatus on läbi kukkunud ja seksist hoidumise õpetamine, ilma et noored mõistaksid Looja poolt kavandatud inimseksuaalsuse eesmärki, tekitab segadust ja frustratsiooni.

Mida saavad vanemad teha lapsi ähvardava seksuaalse survega võitlemiseks? Kristlased peavad hakkama arendama positiivset lähenemist ja olema ise lastele seksist rääkimisel aktiivsed. Vanematel võib olla raske leppida, et nende lapsed on seksuaalsed olendid.

Kristliku seksuaalkasvatuse alused on 1. Moosese raamatus 1:27-28, kus on öeldud: "Ja Jumal lõi inimese oma näo järele, Jumala näo järele lõi Ta tema, Ta lõi tema meheks ja naiseks. Siis Jumal õnnistas neid ja ütles neile: Olge viljakad ja teid saagu palju..."

Erinevalt loomade seksuaalkäitumisest kavandas Jumal inimseksuaalsuse millegi enama kui lihtsalt paljunemisfunktsioonina. Inimesed on loodud Jumala näo järele ja võimelised empaatiaks, vastastikuseks mõistmiseks ning armastuseks. Jumal kavandas abielusuhte loomaks abikaasade vahele emotsionaalse, füüsilise ja vaimse sideme, mis on aluseks tervele perekonnale.

Me näeme, millise tähtsuse omistab Jumal inimseksuaalsusele, kui me loeme Piiblis antud juhiseid. Pühakirjas sisaldub palju käske ebakohaste seksuaalkäitumise vormide vastu nagu abielurikkumine, abielueelne seks, homoseksuaalsus, vägistamine, prostitutsioon, seks loomadega, intsest ja koguni seksuaalsed mõtted inimese kohta, kes pole sinu abikaasa.

Vanematena peame me aktsepteerima oma laste seksuaalsust, nende uudishimu ja - kui nad suuremaks kasvavad - nende huvi vastassugupoole vastu. Jumal lõi meid sellistena nagu me oleme ja kui seda kasutatakse õigesti, pole inimseksuaalsusel midagi viga. Kui aga seksi kuritarvitatakse, võib sellest saada üks kõige hävitavamaid ja õnnetumaid jõude meie elus.

Iga last tuleks õpetada individuaalselt, et info hulk ja esitamise viis vastaksid tema vajadustele antud ajahetkel.

Meil on kerge langeda äärmustesse ja mitte anda lapsele piisavalt asjakohast informatsiooni või anda liiga palju teavet liiga vara. Näiteks nii juhtus 9-aastase poisi emaga, kes vastas poja küsimusele "Ema, mis on seks?" 45-minutilise loenguga paljunemise üksikasjadest. Pärast näitas poiss talle oma õpilaspiletit, kus oli väike lahter nimetusega SUGU (inglise keeles SEX) ja küsis, kuidas ta kogu selle jutu nii väiksesse lahtrisse peaks mahutama.

Suurt rolli selles, kuidas lapsed kohtlevad hiljem oma abikaasasid, etendab vanemate omavaheline läbisaamine. Loomulikult ei peaks lapsed osa saama oma vanemate intiimsustest, kuid nad võivad õppida palju mehe ja naise vahelistest suhetest jälgides seda lihtsat kiindumust ja hoolitsust, mida ema ja isa teineteise suhtes väljendavad.

Sobivas vanuses tuleks lastele rääkida:
Aidates teismelisi

Teismelistele võib nende seksuaalsus põhjustada palju pingeid. Nad muretsevad taoliste küsimuste pärast "Kas ma arenen normaalselt?", "Kas Jumal ütleb minust seksuaalsete mõtete pärast lahti?", "Miks mu teatud kehaosad aeg-ajalt valutavad?", "Kas ma võin saada suudlemisest suguhaiguse?", "Mis siis saab kui keegi mind ei tahagi?" ja "Ma tegin vea ja seksisin: kas ma pole nüüd enam midagi väärt?".

Eriti olulised on kaks seksuaalvaldkonda, mille osas peavad vanemad oma teismelistega suhtlema.

Esiteks, ärge laske neil langeda küsimuse "Kui kaugele ma võin minna enne kui ma pattu teen?" võrku. Kõik füüsilise kontakti vormid kutsuvad esile suurema vajaduse intiimsuse ja stimulatsiooni järele. Käest hoidmine võib olla süütu, aga kui sa hoiad igal korral oma poiss- või tüdruksõbraga kohtudes tal käest kinni, siis hakkad sa peatselt suhtest enamat soovima.

Hüvastijätuks suudlemine võib olla süütu, kuid see viib hetkeni, mil sellest enam ei piisa. Suudlemine viib kallistusteni, need omakorda suguelundite puudutamiseni. Kui vaim on pudelist välja lastud, on teda raske sinna tagasi saada.

On oluline, et teismelised näeksid seksuaalsuhtes nii suurt väärtust, et nad oleksid valmis sellega abieluni ootama. See tähendab, et nad peaksid eelistama grupiviisilisi tegevusi privaatsetele kohtamistele, mille puhul võivad kergemini tekkida olukorrad, kus õige ja vale tundmise asemel kihutavad neid tagant hormoonid.

Teiseks, teismelistel ja ka täiskasvanutel on lihtne armuda ideesse armumisest. Selle tulemuseks on fantaasial põhinev suhe, millel pole sageli kuigi palju pistmist tegelikkusega.

Vanemad peavad olema samuti valmis tegelema teismelistega, kes teevad vigu. Vanematena ei tohiks me kunagi oma laste ekslikke teguviise heaks kiita, kuid peaksime neil õrnalt aitama oma eksimustega ja nende tagajärgedega silmitsi seista. Me peame õpetama neile meeleparandust ja arusaamist, et Jumal andestab neile, näitama nende vastu üles tingimusteta armastust ning aitama neil oma eluga taas järje peale saada.

Üks suuremaid õnnistusi Jumalalt selles elus on õige suhe, mis kujuneb välja teineteist armastava ja abielusidemega liidetud mehe ja naise vahel. Jumal ei tahtnud kunagi, et seks oleks alandav või murede ja haiguste põhjuseks.

Vanematena on meil kohustus oma lapsi kaitsta ja õpetada. Aeg-ajalt võib see meid nende silmis ebapopulaarseks muuta. Kuid nende ja nende tuleviku pärast peame me leidma aega ning tegema jõupingutusi, et õpetada neid õigesti kasutama seda suurepärast Jumala andi.

ARTIKLI TEKST INGLISE KEELES