Miks Jumal lubab katastroofe

Mitte midagi sarnast

Keegi ei olnud varem näinud midagi sarnast. Colin Powell, toonane USA riigisekretär, on olnud tunnistajaks hirmsatele looduskatastroofidele ja sõdadele, kuid ütles, et ei ole näinud midagi võrreldavat. Tsunami tappis korraga enam kui 280 000 inimest kümnekonnas India ookeani riigis ja lisaks veel palju piirkonda külastanud inimesi 36 muust riigist. Veel paljud surid järelmõjude tulemusel.

Lein on haaramatu. Kohe tsunami järel oli üks arst tunnistajaks lohutamatule kurbusele, mis ulatus hüsteeriast ja tardumusest krambihoogudeni. Seda kõike oli mõistuse jaoks liialt palju. Üks kogu oma perekonna kaotanud naine ütles, et oleks soovinud samuti tsunami läbi surra.

Neid lugusid on veel ja veel. Arvud annavad jahmatava ülevaate selle tragöödia ulatusest, kuid iga arvu taga on ellujäänute meelinüristav lein. Mõned ei vabane kunagi selle mõjudest.

Selline tohutu sündmus ei taha kuidagi mahtuda meie eluversiooni, meie nägemusse maailmast. Me ihaldame turvalist ja ohutut elu, kuid kui surm tabab sellistes proportsioonides üht pahaaimatut osa inimkonnast, koheldes ühesuguse kalkusega vanu ja noori, hakkavad meid vaevama küsimused, mis õõnestavad meie usaldust maailma vastu.

On huvitav, et India ookeani maavärinale ja tsunamile järgnenud nädalatel hoiatasid erinevad meediaväljaanded tõenäoliste tulevaste sündmuste eest, mis võivad kaasa tuua veelgi suuremaid inimkaotusi.

Meile anti teada vulkaanist Kanaari saartel, mis võib paisata pool mäge Atlandi ookeani ja põhjustada seeläbi 49-meetrise hiidlaine, mille alla mattuks Ameerika Ühendriikide idarannik. Siis toimub veel aeglane rõhu kasv Yellowstone'i rahvuspargi all asuvas hiiglaslikus magmakambris, mille plahvatus tooks kaasa elu hävinemise sadade kilomeetrite raadiuses.

Teoloogid üritavad seletada

See on meist kõigist võimsam. Niisiis pöördume me ainsa mõiste poole, mis on meie meelest toimunuga seostamiseks piisavalt suur - kõikvõimas Jumal. Me ei saa süüdistada mõnda riiki, kurja diktaatorit, massihävitusrelvi ega isegi ilma. Kui maa meie jalge all väriseb, siis hakkame me nägema, et oleme keskendunud niivõrd "tsivilisatsiooni potentsiaalile [oma] planeet hävitada, et oleme unustanud planeedi kontrollimatu võime hävitada tsivilisatsioon" (Martin Kettle, The Guardian, 28. detsember 2004).

Austraalias, kus mina elan, on paljud teoloogid tulnud välja oma seletustega. Filosoofia näib olevat ebapädev niivõrd võimsa ja koletusliku lainega tegelema ning on seepärast antud teemal peaaegu täielikult vaikinud.

Sellest tsunamist on kujunemas uus mõõtmärk looduskatastroofide mõju mõõtmisel. Kuidas me siis nüüd tõlgendame seda maailma, milles me elame? Kuidas me suudame ühildada taolise halastamatu õuduse vankumatu usuga heasse ja armulisse Loojasse? Kas Jumal on sellega seotud või mitte? Paljud teoloogid on üritanud pakkuda välja erinevaid seletusi.

Sydney anglikaani praost Phillip Jensen kutsus esile protestilaine kõigi usujuhtide seas kui ta iseloomustas tsunamit "hoiatusena Jumala karistuse eest". Ajaleht The Australian uudise kohaselt olevat Austraalia Islaminõukogude Föderatsiooni tegevjuht Amjad Mehboob öelnud, et kui tsunami ei oleks olnud Jumala tahe, poleks see saanud toimuda.

Oli ka muidugi vastupidiseid arvamusi. Katoliku praost, vanemrabi ja Austraalia Hindu Nõukogu president ütlesid, et nende meelest ei põhjusta Jumal looduskatastroofe ega kasuta neid ohvrite pahede nuhtlemiseks. Praost Jensen tundis, et tema väide on kontekstist välja kistud, sest ka kirjanikud ja kommentaatorid solvusid tema tõlgenduse peale.

Praost Jenseni tõlgenduses ei ole siiski kahtlust, sest see näib seostavat tsunami Jumala kohtumõistmisega. Kui temalt küsiti, kas tsunami oli Jumala tahe, vastas ta:

"Jah, Jumala tahe selles maailmas väljendus maailma loomises Tema poolt, kuid väljendub ka karistuses inimkonna pattude eest ning inimeste lunastamises Tema Poja surma ja ülestõusmise läbi. Nii on kõik ilusad asjad, mida me selles maailmas näeme, meie jaoks Tema loova headuse väljenduseks ja kõik selle maailma katastroofid Tema hoiatuseks saabuva kohtumõistmise eest. Mõlemad need asjad peaksid keskendama meie tähelepanu Tema Poja surmale ja ülestõusmisele ning sellele, kuidas Ta meid päästis."

Seades Jenseni tõlgenduse kahtluse alla, sõnas ajalehe The Australian juhtkiri 4. jaanuaril 2005: "Näib, et enam kui 140 000 eri religioonidesse kuuluvat ja ka mittereligioosset inimest on saanud surma kõige kohutavamas rahvusvahelises katastroofis. Igasugune mõte, et nende surma põhjustasid nende isiklikud puudused või et nad surid hoiatusena meile ülejäänutele, rüvetab kümnete tuhandete meeste, naiste ja süütute laste mälestust."

Kas see on Jumala karistus?

Me oleme juba näinud elavates värvides vastust küsimusele "mis" - sündmust ennast, kahjustusi, surma, ahastust, selle tulemusi. Nüüd on aeg küsida "miks". Kuidas me nüüd kõike seda endale selgitada suudame? Miks Jumal lasi selle katastroofil toimuda? Kas tsunami võis olla Tema tahe? Kui nii, siis kuidas? Ja miks? Mis võis küll olla Tema eesmärk?

Võib-olla me peaks nõu pidama Jumala endaga ja küsima, kas Ta tekitab inimeste karistamiseks loodusõnnetusi. Mõelge kirjakohale Luuka 13:1-5, kus Jeesusele anti teada äsja toimunud kohutavast vahejuhtumist. Asevalitseja Pilaatus oli lasknud usklikud tappa ajal, mil nad tõid templis ohvriande.

Võib-olla tahtsid selle loo vahendajad, et Jeesus võtaks seisukoha Pilaatuse ebaõiglase teguviisi kohta. Jeesus otsustas aga juhtida tähelepanu hoopis olulisemale. Ta küsis neilt: "Kas arvate, et need galilealased olid suuremad patused kui kõik muu Galilea rahvas, et nad seda said kannatada? Ma ütlen teile, et mitte sugugi, vaid kui te ei paranda meelt, lähete kõik samuti hukka!"

Kristus kinnitas oma seisukohta näitega õnnetusest, milles torni kokku langemisel hukkus 18 inimest. Jeesus küsis: "Või arvate, et nad olid suuremad süüalused kui kõik inimesed, kes elavad Jeruusalemmas?" Ainuüksi seetõttu, et nad olid valel ajal vales kohas? Ta vastas taas empaatiliselt: "Ei!" Ta rõhutas hoopis, et tegelikult on kõik samas paadis. Kui me ei paranda meelt, siis me hukkume. See on Tema sõnum.

Kuigi mõned on tõepoolest "suuremad patused" kui teised, ei saa me öelda, et pragusel maailmaajastul tegeleb Jumal spetsiaalselt suuremate patuste karistamisega ja näitab üles leebust vähem patuste suhtes.

Kas Jumal nuhtleb rahvaid?

Me peaksime ka küsima, kas Jumal on kunagi mõnda rahvast nende kurjuse pärast ähvardanud. Tõepoolest leidub näiteid, mille puhul on Jumal kuulutanud langust neile, kes rikuvad jätkuvalt Tema seadust. Selgeks tõenduseks sellest on muistne Niinive linnriik. Jumal saatis Joona selle elanikele ütlema, et nad peavad oma barbaarset eluviisi muutma või nad hävitatakse 40 päevaga. Kogu linn võttis kuulda Joona sõnu ja parandas meelt.

Jumala rahvas Iisrael ütles vabatahtlikult ja süstemaatiliselt Temast lahti. Looja tegeles aktiivselt israeliitidega ning Jumala juhendamise ja õnnistuste tulemusel sai neist võimas rahvas. Nad olid Siinai mäel sõlmitud lepingus tõotanud järgida ainsat tõelist Jumalat ja Loojat (vt 2Mo 24). Nad ei pruukinud olla nii barbaarsed kui Niinive, kuid kindlasti kandsid nad suuremat vastutust. Nad teadsid, mis on sõnakuulmatuse tulemus juba enne kui nad astusid oma kestvasse suhtesse Jumalaga.

Siis olid veel amalekiidid, kellele Jumal määras karistuse julmade kallaletungide eest abitutele ränduritele Iisraeli rühmade tagaosas nende lahkumisel Egiptusest (1Sa 15:2; 4Mo 25:17-19).

Ei ole õige öelda, et Jumal ei karista kunagi riike ja rahvaid. Ta on seda teinud minevikus ja Piiblis on Ta tõotanud seda teha ka tulevikus. Tegelikult on saabumas aeg, mil kõik rahvad saavad tundma Jumala kätt jõulisemalt kui kunagi varem - selle kaudu täitub Tema tõotus, et kogu maailm hakkab Teda tunnistama. (Selle teema paremaks mõistmiseks tellige või laadige alla meie tasuta ingliskeelsed brošüürid Kas me elame lõpuajal? ja Avatud Ilmutusraamat.)

See kõik jääb siiski kaugele väitest nagu väljendaks iga keeristorm, tsüklon, maavärin, tsunami, laevahukk, rongiõnnetus, autoavarii, hoonevaring ja etniline puhastus Jumala erilinst tahet rahvaid karistada.

Üks osa looduslikust korrast?

Kuidas me seletame selles maailmas toimuvaid looduskatastroofe ja õnnetusi? Kuidas me ühildame need mõistusliku Jumalaga, kes aeg-ajalt sekkub selle maailma asjadesse? Miks lubab Jumal süütutel ohvritel kannatada?

Apostel Paulus on tabanud realistliku pildi sellest, kuidas on asjad tegelikult meie planeedil. Oma loengus Jumalast ja Kristusest, mille ta pidas Marsi mäel Ateena filosoofidele (Ap 17:24-31), räägib Paulus Jumalast, kes lõi maailma ning on taeva ja maa Issand.

Ta ütleb, et oma elus peaksime me otsima Jumalat, kuna Ta pole kellestki meist kaugel. Paulus lisab: "Tema sees me elame ja liigume ja oleme." Ta viitab suuremale sõltuvusele Jumalast kui enamus inimesi tahaks seda tunnistada. Kuigi loodusõnnetused koos oma rohkete inimohvritega võivad mõnele osutada, et Jumal ei hooli, jääb Paulus ometi kindlaks, et Jumal on meile kõigile lähedal.

Jumal on korraldanud meie praeguses maailmas asjad nii, et me tajuksime vajadust Tema järele - vajadust, mis on märksa suurem kui me tahame praegu tunnistada. Paulus ei öelnud, et Jumal lõi täiusliku maailma, kus ei toimu õnnetusi ega katastroofe.

Ajalugu on viinud meid järeldusele, et kuigi Maa on väga ilus ja külluslik paik, mis kannab hoolt kõigi meie vajaduste eest, võib see olla ka ohtlik paik, kus ei ole mingeid tagatisi. Siin on tektoonilised kihid, mis aeg-ajalt nihkuvad, põhjustades maavärinaid ja tsunamisid. Me peame pöörduma Jumala poole palju sagedamini kui me seda teeme. Ometi kaldume me mõtlema, et ei vaja Jumalat, sest see maailm näib enamus osa ajast sõbraliku ja turvalisena.

Lõpuajal mõjutatakse kõiki rahvaid

Jeesus Kristus, Jumala Poeg ja suurim prohvet, kes on eales elanud, hoiatas meid maailma olukorra eest selle ajastu lõpul. Ta ennustas, et olukord halveneb piirini, mil see ei jäta puudutamata ühtegi rahvast - muutudes märksa hullemaks üksikutest isoleeritud katastroofidest, mis mõjutavad väheseid. Mõistmaks nende tulevaste sündmuste võimalikku ulatust, mõelge Esimesele ja Teisele maailmasõjale, mis haarasid mitmeid rahvaid. Ometi ütleb Piibli ettekuulutus meile, et lõpuaja sündmuste haare saab olema veelgi laiem.

Kohalikud konfliktid, mis puudutasid minevikus ainult vahetus läheduses asuvaid territooriume, avaldavad nüüd mõju kogu maailmale. Näiteks Iisraeli-Palestiina konflikt on teatud aegadel mõjutanud kogu maailma majandust. Nüüdseks on see aastakümneid nõudnud suurriikidelt jõupingutusi lahenduse leidmiseks. Sarnaselt on terrorivastane sõda ja sellele järgnenud Iraagi sõda tekitanud riikidevahelisi vastuolusid. Balkani sõjad on viimasel aastakümnel haaranud mitmeid riike. Keegi ei tee enam midagi oma nurgas.

Nüüd aga on esmakordselt modernses ajaloos leidnud aset looduskatastroof, mis mõjutas kümmekonda India ookeani kaldal asuvat riiki. Maailmas pole peaaegu ühtegi riiki, mis poleks neile rahvastele appi tulnud. Jeesus mõistis nende tingimuste ulatust, mis eksisteerivad ajastu lõpul. Ettekuulutatud sündmused, millest Ta kõneles, mõjutavad kõiki riike ja rahvaid maailmas. Viimase tsunami rahvusvaheline haare peaks meile ütlema, et me läheneme kiiresti selle ajastu lõpule nagu seda Jeesus Kristuse ettekuulutustes on kirjeldatud.

Jeesus rääkis üha sagenevatest ja intensiivistuvatest hädadest, mis kulmineeruvad kohutava lõpplahendusega - suure viletsuse ajaga, mis on nii raske, et kui Jumal isiklikult ei sekkuks, ei pääseks ükski liha (Mt 24:21-22). Kuid Jumal lubab, et Ta tõesti sekkub inimasjadesse ajal, mil inimene on jõudnud enesehävituse äärele.

Samuti kinnitatakse meile, et Jumal saadab teisel korral Jeesus Kristuse Kuningate Kuningana valitsema inimkonna üle ja tegema seda, mida inimene ise ei suuda korda saata. Seda tehakse inimloomuse muutmiseks, et inimene ei jätkaks enda hävitamist omaloodud katastroofide abil. Kui inimkond jõuab lõpuks punkti, kus ta ihkab Jumala aktiivset sekkumist meie ellu, siis Vana Testamendi prohvetid kõnelevad sellest ajastust kui maailmast, kus inimkonda ei vaeva enam loodusõnnetused.

Kas me süüdistame Jumalat?

See juhib meid küsimuseni ajastust, milles me peame elama enne kirjeldatud uue ajastu saabumist. Kus oli Jumal selle tsunami puhul? Miks Ta seda lubas? See on sama küsimus, mida küsiti kõigi mineviku loodusõnnetuste puhul ja mida küsisid kindlasti möödunud sajandil genotsiidide läbi kannatanud rahvad: "Kus oli Jumal meie kannatuste ajal?"

Tänapäevane religioon näeb Jumalat kõigesse sekkuvana, kõikjal kohalolevana ja töötamas inimeste päästmise nimel. Selline maailmavaade muudaks Jumala vastutavaks kõige eest, mis meiega juhtub - seda positsiooni pole aga lihtne omaks võtta ja kaitsta.

Selle asemel, et küsida "Kus oli Jumal meie kannatuste ajal?", peaksime me küsima "Kus oli inimene meie kannatuste ajal?". Tõepoolest, milline oli inimkonna vastutus kahes maailmasõjas, meie rohketel surmaväljadel või paljudes teistes meie enda poolt põhjustatud konfliktides?

Kas me ei kirjelda maailma, mis on Jumala hüljanud, mitte vastupidi? Jumalaga ei ole mingit probleemi! Inimeste seisund on tõeline probleem ja see on sõnum, mida me peaksime mõistma.

Siiski seisame me sellele sõnumile jätkuvalt vastu. Me ei saa üksi hakkama ja me vajame Jumalat palju enam kui me seda tunnistada soovime.

Jumal teab oma tarkuses, et meie kangekaelsuse alistamiseks ja selle muutmiseks usalduseks Jumala vastu on tarvis veel mitmeid tagasilööke. Jeesus Kristus ütleb meile oma ettekuulutuses lõpuajast, et enne asjade paranemist muutub kõik veel palju hullemaks (Mt 24; Mk 13; Lk 21). Tegelikult jõuame me üsna lähedale oma teekonna lõpule. Siis ja alles siis oleme me valmis ennast alandama ning aktsepteerima armastava ja kaastundliku Jumala sekkumist.

Meie teoloogilised seletused ei vasta tegelikkusele

Religioonid, mis väidavad ennast rääkivat Jumala nimel, on kõigest valesti aru saanud. Nad alustavad eeldusest, et Jumal tegutseb maailmas kõigi nende erinevate religioonide kaudu. Läänemaailma enamus keskendub kristlikule religioonile. Kui Jumal üritab tõesti meid päästa kristluse põhisuundade vahendusel, siis miks me eemaldume Temast üha enam ja enam? Ainuõige järeldus on, et me peaksime Jumala jälgimise asemel heitma vahel ka kriitilise pilgu iseendale.

Tegelikult on mitmed meie uskumused Jumala kohta meie enda looming. Inimkond tervikuna tahab, et me teeksime seda, mis "tundub meile õige" (vt Õp 14:12; 16:25). Nii lubabki Jumal meil teha, mida me tahame, et me saaksime õppida oma vigadest. Oma tahte järgimine ei ole siiski tee, mis viiks meid Piiblis ette kuulutatud nägemuseni Jumala enneolematuid õnnistusi pakkuvast maailmast - maailmast, kus puuduvad looduslikud ja inimese põhjustatud katastroofid.

Jumal on meile Jeesus Kristuse ettekuulutuste kaudu öelnud, et Ta tuleb meile kord tulevikus appi ja rajab maise utoopia, mida me kõik oma nooruses otsisime.

Kas teie kirik on sellest teile viimasel ajal rääkinud? Kas teie kirik on teile üldse öelnud, et Jumal kavatseb end varsti võimsal viisil ilmutada? Kas teie kirik on teile vihjanud, et südamliku kahetsusega Jumala poole pöördumine on viis, kuidas me Jeesus Kristuse sõnul peaksime sellistele katastroofidele reageerima?

Selle väljaande sõnum on erinev nendest, mida te kuulete või loete mujalt. Me tahame aidata kõigil mõista, miks asjad on nii nagu nad on. Me räägime ja kirjutame järjekindlalt ainsast võimalikust lahendusest.

Teie roll selles lahenduses

Üks osa sellest lahendusest on ka teie isiklik pöördumine Jumala poole puhta südamega. Te näete siis, et Ta soovib olla meile lähemal kui me suudame seda üldse ette kujutada. Kui inimkond tervikuna pöörduks Jumala poole ja langetaks raske otsuse Talle kuuletuda, siis leiaks maailm, et Jumal läheneks ka neile. Kuid te ei pea ootama kellegi teise järgi, sest kirjutas ju kuningas Taavet psalmis 145:18 - "Issand on ligi kõigile, kes Teda appi hüüavad, kõigile, kes Teda tões appi hüüavad!"

Soovituslik kirjandus

Sõltumata sellest, mida teised teevad või mõtlevad, võite teie oma elu muuta. Teil on võimalik mõista Jumala vähetuntud plaani teie endi, teie armastatute ja kogu inimkonna jaoks. Alustuseks tellige või laadige alla meie ingliskeelsed brošüürid Miks lubab Jumal kannatusi? (Why Does God Allow Suffering?), Milline on Sinu saatus? (What Is Your Destiny?), Pannes elu toimima (Making Life Work) ja Muutes oma elu: pöördumise protsess (Transforming Your Life: The Process of Conversion). Need tasuta brošüürid avavad teie silmad ning toovad teie ellu uue ja värskendava perspektiivi!

ARTIKLI TEKST INGLISE KEELES