Teadlased on kulutanud mitmeid aastaid ja miljardeid dollareid elu otsimisele mujal universumis, kuid leidnud, et Maa on ainus koht, mis mitte ainult ei kiha elust, vaid tundub olevat spetsiaalselt elu jaoks kujundatud. Selle kõige taga näib olevat imeline mõistus. Mida see mõistus meile räägib?

Olete te kunagi unistanud reisimisest kosmoses? Enamust inimesi see mõte ahvatleb.

Imeline küll, kuid me juba reisime kosmoses – ilma et me sellest ise teadlikud oleksime! Planeeti Maa võib võrrelda hiiglasliku kosmoselaevaga, mis kannab pardal enam kui 6 miljardit inimest ning veel mitmeid miljardeid loomi ja taimi. Ameerika teadlane Buckminster Fuller pakkus esimesena välja sobiva termini “kosmoselaev Maa” meie planeedi kirjeldamiseks.

Me kihutame tõepoolest läbi kosmose hiiglaslikul tähelaeval, mida nimetatakse Maaks, tehes seda uskumatul kiirusel – 105 000 kilomeetrit tunnis. See on oluliselt kiirem igast inimese loodud lennumasinast. Samal ajal pöörleb meie kosmosesõiduk kiirusega enam kui 1600 kilomeetrit tunnis. Igal aastal teeme me täisringi ümber Päikese, läbides teekonna pikkusega üle 800 miljoni kilomeetri!

Võib-olla on meie teekonna kõige hämmastavamaks aspektiks asjaolu, et me üldse ei taju oma reisi. Kui me sõidame autos kiirusega 100 kilomeetrit tunnis, siis me kahtlemata tunnetame kiirust ja näeme maastiku vaheldumist. Paradoksaalne on see, et kui me autost väljume ja maha istume, näib kõik meie ümber paigal seisvat, ometi reisime me tohutul kiirusel läbi kosmose.

Kui me jõuame oma eluga lõpule keskmise eluea raames, oleme me ümber Päikese teinud umbes 76 ringi ja sooritanud reisi kogupikkusega enam kui 61 miljardit kilomeetrit. See teekond võrdub mitme edasi-tagasi reisiga planeedile Pluuto! Kõike seda tunnetamata kiirust ja tajumata reisi ennast.

See on vaid üks meie imelise kosmoselaeva märkimisväärsetest omadustest.

Meie eesõigustega planeet

Viimase kolmekümne aasta kestel on teaduslikud avastused õõnestanud varem mitmete teadlaste seas populaarset ideed, et me elame planeedil, mis on vaid üks paljude omataoliste seas. Selle idee võttis kokku kadunud astronoom Carl Sagan (tuntud dokumentaalsest teleseriaalist Cosmos), kes rääkis “eksiarvamusest nagu oleks meil universumis mingi eesõiguslik positsioon” (Pale Blue Dot, 1994, lk 7, rõhuasetused lisatud).

Me oleme eemaldunud filosoof Bertrand Russelli analoogsest ideest, kelle sõnade kohaselt on inimkond “kummaline juhus seisvas vees” (Religion and Science, 1961, lk 22). Teaduslike avastuste kuhjudes on selgunud, et planeet Maa ei olegi seisev vesi, vaid vägagi privilegeeritud planeet!

Astronoom Guillermo Gonzalez ja filosoof Jay Richards kirjutasid hiljuti raamatu viimastest teaduslikest avastustest, mis lükkavad ümber Sagani väite nagu elaksime me tähtsusetul planeedil. Nad pealkirjastasid selle teose tabavalt “Eesõigustega planeet” (The Privileged Planet). Intervjuu dr. Richardsiga leiate meie ajakirja kaheksandalt leheküljelt.

Universumi asemel, mida arvati kord kihavat elust, pöörab nüüd üha enam ja enam teadlasi tähelepanu meie maakera harukordsetele omadustele. Kosmoloogid Peter Ward ja Donald Brownlee kirjutasid hiljuti raamatu “Haruldane Maa: miks keerulised eluvormid on universumis ebatavalised” (Rare Earth: Why Complex Life Is Uncommon in the Universe), et selgitada mõningaid meie planeedi ainulaadseid omadusi ja kui raske oleks neid tingimusi korrata mõnel muul planeedil.

Mainekas reaalteaduste õpik “Maa” (Earth) alustab samuti oma sissejuhatust peatükiga “Planeedi Maa ainulaadsus” (1986, lk 3). Väga paljud faktorid peavad omavahel sobima, et korrata meie imelise kosmoselaeva Maa omadusi. Nii kaob aegamööda lootus, et teistel planeetidel võiks kunagi leiduda mõistuslikku elu.

Doktorid Gonzalez ja Richards selgitavad: “Seitsmeteistkümnendast kahekümnenda sajandini lootsid paljud leida mõistuslikku, isegi meie suhtes ülimuslikku elu Kuul, Marsil ja teistel Päikesesüsteemi planeetidel ... Nüüd, kahekümne esimese sajandi alguses on uuringud vaatamata 'elu Marsil' entusiastide PR-sähvatustele keskendunud planeetide asemel nende mõningatele hägusatele kuudele. Samal ajal on pürgimuste tase märkimisväärselt langenud” (The Privileged Planet, 2004, lk 253).

Millised on meie kosmoselaeva Maa märkimisväärsed omadused? Uurime mõningaid neist, et oskaksime hinnata selle hoolikalt viimistletud ülesehitust. Seejärel võime küsida: kas kõik need täpsust nõudvad tingimused saavad olla kõigest õnnelik juhus? Käsikäes sellega käib teine küsimus: mis on meie elukestva kosmoseteekonna lõppeesmärk?

Kosmoselaeva illuminaatorid

Meie atmosfäär toimib sarnaselt kosmoselaeva illuminaatoritega.

Tegelikult on meie aken palju parem kui tavalisel kosmoselaeval. Kosmoselaeva Maa „aken” ei ole piiratud kindla vaateväljaga, vaid hõlmab kogu planeedi. Tegu oleks justkui 692 kilomeetri paksuse poorse kristalliga, mis lubab kõigil pardal olijatel vaadelda täielikult kõike meie planeedist väljapool asuvat ja tõkestab samaaegselt sealse hapnikuta ruumi sissepääsu.

Mõned planeedid on kaetud tihedate pilvedega, mis muudavad välja vaatamise võimatuks. Maa atmosfäär võimaldab meil näha ja avastada meid ümbritsevat universumit. Niisiis on meie Maa puhul tegemist uurimislaevaga.

Planeeti kattev läbipaistev kangas on ka asukohaks inimestele ja loomadele vajalikule taastuvale hapnikuvarule ning taimedele vajalikule süsihappegaasile ja lämmastikule. Lisaks tagab see elusolenditele vajaliku õhurõhu ja selle läbipaistva kesta välimine serv koosneb osoonikihist, mis kaitseb elu kahjuliku ultraviolettkiirguse eest.

Kummalisel kombel kaasneb mainitud kangaga isegi kaitsev jõuväli! See kõlab nagu teleseriaalis Star Trek, kuid on ometi tõde. Meie planeedi keskmes pöörlev raudne tuum tekitab magnetvälja, mis tõrjub kahjulikku kosmilist kiirgust ja surmavaid päikesetuuli. Nende omadusteta ei oleks elu siin võimalik.

Vähem tähtis ei ole ka asjaolu, et selles kangas sisaldub automaatselt kohanduv “kardin”, mis kaitseb maakera pinda liigse valguse eest. Selle õrna katte moodustavad liikuvate varjudena toimivad pilved, mis katavad püsivalt umbes 60 protsenti maakera pinnast.

Mis on kabiinis?

Mis saab kui me siseneme kosmoselaeva Maa kabiini? Mis me sealt leiame?

Imelisel viisil ei ole pardal pilooti, kuid me leiame autopiloodi, mida kontrollivad hoolikalt seadistatud füüsikaseadused. Kuigi kosmoselaeva pardal pole füüsiliselt näha kedagi, kes süsteemi haldaks, jälgib meie planeet kuulekalt müriaadi füüsikaseaduste poolt ette antud täpseid korraldusi ja jätkab oma iga-aastast teekonda ümber Päikese, pöördudes kohusetundlikult tagasi algpunkti, et siis alustada sealt uut reisi.

Mis hoiab Maad tema orbiidil? Peamiselt püsib planeet oma ringikujulisel kursil Päikese gravitatsioonijõu mõjul.

Tõesti, nii nagu Piibel ütleb meie nähtamatu ja kõigeväelise Jumala kohta, “Tema riputab maa eimillegi kohale” (Ii 26:7). See “eimiski” on väliskosmos ja Maa suudab “rippuda” seal nähtamatu gravitatsioonijõu toimel.

Kabiinis on ka sadu nähtamatuid peeneid loendureid, millest igaüks reguleerib üht meie planeedi omadustest. Iga loendur on hoolikalt kalibreeritud nii, et see võimaldaks õitsvat elu Maal. Te ei saa näha süsteemi loonud suurt Inseneri, kuid võite mõõta iga seadistuse täpsust – need kõik on õiged!

Kui tuntud briti astrofüüsik ja matemaatik Sir Fred Hoyle uuris meie planeeti ja ülejäänud universumit reguleerivaid erinevaid seadistusi, siis ta imestas:

“Tavamõistusest lähtuv faktide tõlgendusviis lubab oletada, et [universumi] füüsikaga, aga ka keemia ja bioloogiaga on mänginud superintellekt ... Numbrid, mis faktide põhjal arvutades saadakse, on nii hämmastavad, et seavad selle järelduse peaaegu väljaspoole kahtlust” (“The Universe: Past and Present Reflections”, artikkel ajakirjas Engineering and Science, november 1981).

Professor Robin Collins võrdleb Maa täpseid seadeid sellisel viisil: “Ma tahaksin kasutada analoogiat astronautidega, kes maabuvad Marsil ja leiavad eest suletud biosfääri, midagi mõne aasta eest Arizonasse rajatud kuplitaolise ehitise sarnast.”

“Nad avastavad, et kontrollpaneelil on kõik keskkonda reguleerivad loendurid seadistatud just sobivalt elu jaoks. Hapnikutase on ideaalne; temperatuur on kakskümmend üks kraadi; õhuniiskus on viiskümmend protsenti; eksisteerib süsteem õhuvahetuse tagamiseks; on olemas süsteemid toidu ja energia tootmiseks ning jäätmetest vabanemiseks.”

“Igal loenduril on tohutu hulk võimalikke seadistusi ja te näete, et kui muudaksite veidi ühte või enamat neist, siis keskkond läheks rütmist välja ja elu muutuks võimatuks” (tsiteerinud Lee Strobel, The Case for a Creator, 2004, lk 130).

Kõik kuni kõige pisemate detailideni on “seadistatud” täpselt õigel viisil, et me võiksime sellel planeedil mugavalt elada. Me saame ettekujutuse kogu süsteemi rajanud imelisest Arhitektist kui Piibel räägib “Issandast, taevaste loojast, Temast, kes on Jumal, maa vormija ning valmistaja ... [kes] ei ole loonud seda tühjaks, vaid on valmistanud, et seal elataks” (Js 45:18).

Meie planeet ei ole tõepoolest mõni õnnelik juhus, sest tõendusmaterjali kohaselt on see hoolikalt kavandatud inimeste ja teiste eluvormide poolt asustamiseks.

Kosmoselaeva mootorid

Mis juhib ja viib seda sõidukit läbi kosmose? Pardal on kaks mootorit – üks lükkab planeeti edasi ning teine hoiab seda pöörlemas ja selle sisemust kuumana.

Gravitatsiooni tekitatav tsentripetaaljõud hoiab maakera orbiidil. Kui objekt saavutab teatava kiiruse ja sellele avaldab mõju tsentripetaaljõud, siis jääb ta stabiilsele ringjoonele keskpunkti ümber. Just seda Maa ümber Päikese tiireldes teeb. Meie planeedi kaugus Päikesest, mis küll kergelt varieerub, on elamiseks ideaalne – piisavalt eemal Päikesest, et mitte kõrbeda, ja piisavalt lähedal, et mitte külmuda.

Teine mootor on sügaval Maa sisemuses. Seal on kütuseks lagunevad radioaktiivsed elemendid, mis soojendavad planeeti ja suunavad maakoore tektoonilist liikumist. Geoloogid Frank Press ja Raymond Siever nimetavad seda “gigantseks, kuid õrnalt tasakaalustatud soojusmootoriks, mida toidab radioaktiivsus” (Earth, lk 4).

Astronoom Guillermo Gonzalez lisab: “Maakoore tektoonika ei aita mitte ainult kujundada mandreid ja mägesid, hoides ära maailma kattumise veega, vaid suunab ka Maa süsihappegaasi tsüklit. See on oluline keskkonna reguleerimisel kasvuhoonegaaside tasakaalustamise kaudu ja planeedi temperatuuri säilitamisel eluks sobilikul tasemel...”

“See radioaktiivne lagunemine aitab ka juhtida Maa tuuma ümbritseva vedela raua soojust, tuues kaasa imelise fenomeni: tekib dünamo, mis omakorda tekitab planeedi magnetvälja” (tsiteerinud Strobel, lk 182-183).

Asjad on nii nagu Õpetussõnades 3:19 öeldud: “Issand on tarkusega rajanud maa, mõistusega valmistanud taevad.”

Reisijate salong

Kuidas on lood reisijate salongiga? Kui hästi on see disainitud? Me leiame, et Maa pakub kõiki mugavusi, mida kosmoserändur võiks ihaldada – külluslikult maitsvat toitu, rikkalikult vett, uhkeid ja naudingut pakkuvaid maastikke, mugavat kliimat, väljakutseid pakkuvat tööd ja rohkelt ruumi perekonna tarvis.

Meie planeet on tõeline taimede ja loomadega täidetud Noa laev ajatul teekonnal läbi kosmose. Tegu on isemajandava üksusega, mille taastuvad ressursid võivad õige majandamise korral kesta tulevikus veel tuhandeid aastaid.

Säilitamaks reisijatele mugavat temperatuuri, püsib planeet orbiidil just õigel kaugusel Päikesest ja on optimaalselt 23,5 kraadi ulatuses kaldu.

Fred Meldau märgib: “Kui Maa oleks praeguse asemel kaldu kuni 45 kraadi, siis valitseks parasvöötme aladel suvel kuumavöötme palavus ja talvel külmavöötme jäisus. Teisest küljest, kui Maa telg oleks orbiidi tasandi suhtes vertikaalne, siis oleks jaanuaris ja juulis sama temperatuur ning jää kuhjuks, kuni suurem osa mandritest oleks kuus kuud jääga kaetud ja ülejäänud kuus kuud üle ujutatud” (Why We Believe in Creation Not in Evolution, 1972, lk 27-28).

Psalm 104:24 ütleb: “Kui palju on Sinu tegusid, Issand! Sa oled nad kõik teinud targasti! Maa on täis Sinu looduid!”

Kaitselaevastik

Meie maisel alusel on lisaks magneetilisele kaitseväljale ja taastuvatele ressurssidele ka hulk saatelaevu tema stabiliseerimiseks ja kaitsmiseks.

Esimene neist on meie Kuu. Tegu on tõelise tööhobusega. Ta mitte ainult ei kaitse meie planeeti meteoriiditabamuste eest, vaid stabiliseerib ka Maa elutähtsat kallet. Nii nagu kellal on vasturaskused, nii toimib Kuu vasturaskusena Maale, hoides kaldenurga hoolikalt seadistatuna viisil, et Maal oleks neli aastaaega. See kalle võimaldab päikesekiirtel katta maakera ühtlaselt, umbes samamoodi nagu grillitakse aeglaselt kana.

Koostöös Päikesega reguleerib Kuu ka veetõuse. Tõusud aitavad kaasa vee ringlusele ookeanides ja pühivad rannikult minema jäätmed.

Fred Meldau lisab: “Kui Kuu oleks oma praegusest kaugusest poole lähemal või läbimõõdult kaks korda suurem, siis hävitaksid suured tõusulained suurema osa meie sadamatest ... Kui Kuu oleks väiksem ja kaugemal, siis ei tekitaks ta piisavat tõmmet tõusude tekkeks. Meie sadamad jääksid puhastamata ja ookeanivesi ei täieneks piisavalt (hapnikuga)” (lk 31).

Märkimisväärne on ka Kuu suurus ja asukoht suhtes Päikesega. Päike on Kuust 400 korda suurem, kuid samal ajal 400 korda kaugemal. Taoline paigutus võimaldab Maalt vaadates näha täielikke päikesevarjutusi.

See erakordne fenomen on paljastanud olulised teaduslikud faktid Päikese ja teiste tähtede koostisest, aga pakkunud ka konkreetseid tõendeid Einsteini relatiivsusteooria õigsusest (illustreerides taaskord, et meie Maa on loodud viisil, mis võimaldab meil teha teaduslikke avastusi universumi kohta).

Kuid Kuu on kõigest esimene kosmoselaeva Maa kaitselaevastiku liige. Kaks gaasihiiglast Jupiter ja Saturn aitavad oma tugeva gravitatsioonijõuga kaitsta meie planeeti, toimides kui hiiglaslikud tolmuimejad, mis puhastavad Päikesesüsteemi ohtlikest komeetidest ja asteroididest.

Astronoomid olid tunnistajaks näitele sellisest kaitsest aastal 1994, mil Jupiter sai löögi komeedilt Shoemaker-Levy 9. See murdus lahti Jupiteri gravitatsioonijõu tõmbel ja purunes viimase atmosfääris.

Nagu märgib teos The Privileged Planet: “Hästi paigutatud Kuu olemasolu, ringikujulised planetaarsed orbiidid ... väljaspool asuvad gaasihiiglased, mis puhastavad Päikesesüsteemi komeetidest ... kõik see ja veel palju muud on ülioluline keerukate eluvormide eksisteerimiseks meie planeedil” (lk 256).

Naabruskond

Lisaks sellele, et kosmoselaev Maa on mõõduka kliima eksisteerimiseks õigel kaugusel Päikesest, asub siinne Päikesesüsteem suurepäraste tähtede läheduses. Ta paikneb Linnutee galaktika kahe spiraalse haru vahel, kaugel ohtlikust galaktika tuumast ja spiraalharudest, piirkonnas, mida astronoomid nimetavad “turvaliseks tsooniks”.

Guillermo Gonzalez selgitab: “Kahtlemata optimiseerib meie tüüpi galaktika elamiskõlblikkust, sest selles leidub turvalisi tsoone. Maa juhtub paiknevat ühes neist, mistõttu on elu just siin õitsele puhkenud...”

“Aktiivsed tähtede tekkimise piirkonnad on väga ohtlikud, sest seal plahvatavad üsna sageli supernoovad. Meie galaktikas on need ohtlikud piirkonnad peamiselt spiraalharudes, kus asuvad ka ohtlikud hiiglaslikud molekulaarpilved. Õnneks oleme meie siiski sattunud paiknema turvaliselt [Linnutee] Orioni ja Perseuse harude vahele” (tsiteerinud Strobel, lk 169).

See puhas tsoon on heaks eeliseks meie oma galaktika ja ülejäänud universumi vaatlemisel, demonstreerides taaskord, kuidas meie uurimislaev on loodud kosmiliste avastuste jaoks.

Keerulised küsimused

Me võime palju õppida universumi vaatlemisest teleskoopidega või elu uurimisest mikroskoobi all, kuid ka parimate teaduslike instrumentidega ei leia me iial lõppeesmärki, miks me reisime läbi kosmose või mis on meie olemasolu mõte.

Täpsete loodusseaduste ja meie planeedi ülipeente seadistuste põhjal saame vaid järeldada, et Maa kavandati optimaalselt elamiseks ning teaduslikuks mõistmiseks. Isegi skeptiline astrofüüsik Stephen Hawking nõustub sellega. John Boslough kirjutab: “Wheeler nõustub Hawkingi ja Carteriga, et meie oma universum on ainulaadselt seadistatud elu tekkimiseks, isegi kui see toimub ainult ühes kadunud nurgakeses” (Stephen Hawking's Universe, 1985, lk 125).

Olles uurinud astronoomilist ja bioloogilist tõendusmaterjali, jõudis biokeemik Michael Denton selle järelduseni: “Neli sajandit peale teadusrevolutsiooni ei ole teadus suutnud pakkuda märkimisväärseid tõendeid, et mingid alternatiivsed eluvormid oleksid võimalikud ... Teaduslikud uuringud ei ole leidnud mingit märki elust mujal, ei mingitki tõendusmaterjali muust kui meist endist või Maal eksisteerivatest eluvormidest.”

“Vastupidi, teadus on märgistanud maailmaruumi iga nurga ja rebinud selle lahti tillukeste detailideni, paljastades meile universumi, millel on ülekaalukalt ja läbivalt biotsentriline [elukeskne] ning antropotsentriline [inimesekeskne] disain” (Nature's Destiny: How the Laws of Biology Reveal Purpose in the Universe, 1998, lk 380).

Siin me siis reisime kosmoselaeval nimega Maa ja kõik, mida me näeme enda ümber, on hoolikalt kavandatud ja seadistatud meie olemasolu alalhoidmiseks. Kuid mis on meie eluteekonna eesmärk? Kas see on kõigest lõpmatu ja tähenduseta reis ümber Päikese, sarnane orava jooksule pöörlevas rattas?

Meie eesmärk Maal on avaldatud

Kes ja miks nägi nii palju vaeva, et luua Maa ja panna meid siia elama? See on küsimus, millele teadus ei suuda vastata. Ometi on see kõige olulisem küsimus. Täieliku vastuse saamiseks ei peaks me pöörduma looduse kui esimese tunnistuse poole Loojast Jumalast, vaid teise tunnistuse, Pühakirja poole. Selle raamatu inspireeris universumi Looja Jumal, Suur Arhitekt isiklikult.

Siit saame me teada, et kosmoselaevaga Maa on kaasas tootja käsiraamat, mis võimaldab meil tundma õppida oma olemasolu ja kosmosereisi eesmärki.

Miks inimene loodi Maale? Jumal avaldab vastuse oma käsiraamatu, Piibli, kõige esimeses peatükis: “Ja Jumal ütles: Tehkem inimesed oma näo järele, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres ... kogu maa üle” (1Mo 1:26).

Me oleme tehtud Jumala näo järele ja pandud Maa peale, et õpiksime seda haldama. Jumala ülim eesmärk, mida enamus inimesi ei tea ega tunne, on jagada meiega oma uskumatuid võimeid ja surematust! Nagu on öeldud Piiblis: “Mida silm ei ole näinud ja kõrv ei ole kuulnud ja mis inimese südamesse ei ole tõusnud, mis Jumal on valmistanud neile, kes Teda armastavad!” (Js 64:3; 1Ko 2:9).

Nii hämmastav kui see ka pole, meil on ette nähtud saada osaks Jumala perekonnast, kus Jumal on isaks ja Jeesus Kristus meie vanemaks vennaks!

Pange tähele, mida on öeldud kirjas roomlastele 8:29-32: “Sest keda Ta on ette ära tundnud, need on Ta ka ette ära määranud olema Tema Poja näo sarnased, et Tema oleks esmasündinu paljude vendade seas ... Tema, kes oma Poegagi ei säästnud, vaid loovutas Tema meie kõikide eest, kuidas Ta ei peaks siis Temaga meile kõike muud annetama?” – kaasa arvatud tohutu universumi meie atmosfääri akna taga (vaata ka He 2:5-13; 5Mo 4:19).

Need on tõesti väga head sõnumid!

Niisiis on meil uskumatu potentsiaal ja praegune elu on ainult meie kosmoserännaku esimene etapp. Nagu ütleb taaskord apostel Paulus: “Sest ma arvan, et sellesinase aja kannatused ei ole midagi tulevase au vastu, mis meile peab ilmsiks saama” (Ro 8:18).

Veelgi enam, Jumal kavandas selle teekonna, et lisaks universumi füüsiliste omaduste tundmaõppimisele arendaksime me ka oma isiksust vastavalt Piibli põhimõtetele, võttes vastu Kristuse ohvri meie pattude eest, saades üle katsumustest ning tulles edukalt toime oma elu ja perekonnaga. See viib lõpuks igavese elu pärimiseni Jumala Kuningriigis.

Jumal Isa on öelnud inimkonna esimese etapi kohta: “Kes võidab, see pärib selle, ja mina olen temale Jumalaks ja tema on minule pojaks” (Ilm 21:7).

Imeline Maa, mis on kahjuks suures osas inimkonna poolt valesti hallatud, reostatud ja vereplekiliseks muudetud, saab ühel päeval uuendatud ja kaunistatud – siis kui Jeesus Kristus pöördub tagasi kuningate kuningana ja Tema tänased tõelised järgijad asuvad koos Temaga valitsema. Maast saab siis rahu ja õnne särav kalliskivi ning lõpuks ka koht, kuhu rajatakse uus Jeruusalemm (Ilm 21:2-3).

Jah, meid ootab imeline tulevik. Nii nagu Maa ja universum on hoolikalt kujundatud, nii on Jumal kavandanud meie elu eesmärgi. Kuid meil on siiski vaba valik ja Jumal austab meid niivõrd, et lubab meil teha vigu ning nendest õppida. Ometi soovib Ta, et me tunnistaksime Teda oma imelise Looja ja Isana ning alluksime seejärel Tema imelistele seadustele.

Kas te soovite teada saada, milline on teie Looja tõeline plaan teie suhtes ja selle tõe põhjal tegutseda? Kui nii, siis see muudab teie elu tõeliselt – on ju Tema uskumatu plaan ja Tema õiglased seadused kavandatud sama hoolikalt kui kõik muu, mida me enda ümber näeme. Kui te seda teete, siis võite olla kindlad, et teie pikk teekond läbi kosmose ei ole olnud asjata!

Soovituslik kirjandus

Kas te võite kindlalt veenduda Jumal Looja olemasolus? Kas seda saab tõestada? Kui jah, siis miks Ta meid lõi? Kas Tal on meie jaoks plaan ja kui see on nii, siis kuidas me saame teada, milline see on? Mida Ta ilmutab inimkonna tuleviku kohta? Need on võtmetähtsusega küsimused ja mitte iial varem pole vastused neile olnud olulisemad kui nüüd! Vastuste saamiseks tellige meie ingliskeelsed brošüürid “Milline on teie saatus?” (What Is Your Destiny), “Elu suurim küsimus: kas Jumal on olemas?” (Life's Ultimate Question: Does God Exist?) ja “Kuningriigi evangeelium” (The Gospel of the Kingdom, saadaval ka eesti keeles). Teie tasuta eksemplarid ootavad teid!