KURITEGEVUS: KUIDAS SEE PEATATAKSE?

Jerold Aust, The Good News Magazine, November/December 2004


Mis on kuritegevuse ja vägivalla tõeline põhjus? Kust need kaks pahet pärinevad? Miks me ei ole suutnud leida lahendust kuritegevuse needusele?

Mitte kaua aega tagasi läks üks vanem härra USA väikeses kesklääne linnas toidupoodi. Ta elas minu poja ja tema perekonna naabruses. Minu poeg tegi oma naisega sageli sisseoste samas kaupluses ja kuigi nad on ettevaatlikud - eriti õhtusel ajal - ei oleks nad iial uskunud, et järgmised sündmused võiksid aset leida nende võrdlemisi turvalises naabruskonnas.

See härra oli 70. eluaastates ja näis ohutuna. Kui ta kauplusest väljus, piirasid kolm noormeest ta sisse ja nõudsid raha. Ilmselt ei tegutsenud ta piisavalt kiiresti või sattus nendega sõnavahetusse. Igal juhul muutus olukord kiiresti vägivaldseks.

Nad peksid teda, siis haaras üks neist püstoli ja tulistas teda. Noormehed jätsid ta abitu ja veritsevana maha lebama. Vanahärra suri oma haavadesse - haavadesse, mille ta sai selle hästivalgustatud väikelinna supermarketi ees.

Kui see võib juhtuda suhteliselt väikeses ja rahulikus kesklääne linnas, siis milline on elu märksa suuremates linnades, kus vargused, röövimised ja mõrvad leiavad aset regulaarselt?

Ohustatud maailm

Kas te olete olnud kuriteo ohvriks? On tõenäosus, et teie või mõni teie lähedastest on kuritegevuse läbi kannatanud vähemalt ühe või isegi mitu korda. Peaaegu igal päeval kuuleme me kohutavatest kuritegudest, mis on toime pandud süütute inimeste vastu. Mõningates rajoonides võib päise päeva ajal tänaval kõndimine olla sama hirmutav ja ohtlik kui keskööl pimedatel puiesteedel.

Poliitilistel põhjustel pannakse toime vägivaldseid terroriakte. Ükski riik maailmas pole kaitstud kohutavate vägivallategude eest, mille tunnistajateks me olime hiljuti Venemaal, Iisraelis, Hispaanias, Sudaanis, Saudi Araabias, Iraagis ja Indoneesias.

Kohutavad kuriteod, millest me loeme päevalehtedest, on ainult tilgake ämbris võrreldes inimkonna kallal igapäevaselt toimepandavate tapatalgutega.

Rahu ja turvalisus on suure osa maailma jaoks kättesaamatud ja illusoorsed. Me kardame iseenda turvalisuse pärast ning oma perekondade ja lähedaste julgeoleku pärast. Vanemad on mures, sest nende lapsi ohustavad tulistamine möödasõitvatest autodest, koolivägivald ja inimröövid.

Kuritegevuse kõrge hind

2003. aastal langes kuritegevus Ameerika Ühendriikides viimase 30 aasta madalaimale tasemele. See on kahtlemata julgustav uudis. Ometi näib samal ajal, et peaaegu igaüks on ise sattunud või teab kedagi, kes on langenud tõsise kuriteo ohvriks. Isegi selliste rekordiliselt madalate kuritegevusnäitajate puhul langes eelmisel aastal vägivaldse kuriteo (mõrv, kallaletung, vägistamine või relvastatud rööv) ohvriks iga 44. ameeriklane ja iga 6. ameeriklane oli murdvarguse, autoärandamise või mõne muu sarnase kuriteo ohvriks.

Föderaalne Juurdlusbüroo teatas, et eelmisel aastal pandi Ameerikas toime 16 503 mõrva.

Kuid see on vaid osa kogu loost. Vägivaldsete kuritegude - mõrvade, tapmiste, relvastatud röövide, vägistamiste ja kallaletungide - koguarvuks oli umbes 1 381 000. Varavastaseid kuritegusid - sissemurdmisi, süütamisi, vargusi, autoärandamisi ja muud taolist - pandi toime kokku umbes 10 436 000 korral.

See statistika tekitab vastumeelsust igas normaalses kodanikus, eriti aga neis, kes hindavad oma vabadusi. Kuidas jääb siis vabadusega jääda ellu, elada normaalse pikkusega elu ning tunda rõõmu oma lapselastest ja lapselapselastest? Kuidas jääb laastava kahjuga ühiskonnale?

Kuritegevuse vähenemine

Kuigi langus USA kuritegevuse näitarvudes on kahtlemata hea uudis, paljastab languse põhjuste uurimine nii mõndagi.

Peamiseks faktoriks kuritegevuse vähenemisel on demograafia: Ameerika Ühendriikide elanikkond vananeb. Kuna beebibuumi põlvkond on jõudnud keskikka, on selle liikmete kalduvus sooritada kuritegusid võrreldes varasemate aastatega oluliselt vähenenud. Sama kehtib nende laste kohta, kes on nüüd maha rahunemas, paikseks muutumas ja ise lapsi muretsemas.

Samal ajal ennustavad sotsioloogid kuritegevuse kasvu, kuna üha enam neid lapsi jõuab teismeliseikka, tekitades uue kuritegevuse laine.

Teine oluline faktor on ühiskonnast eraldatud USA kodanike hulk. Ameerika Ühendriikide vangide arv on kõigi aegade kõrgeim. Föderaal- ja osariigi vanglatesse on suletud 2,1 miljonit täiskasvanut. Veel 4,8 miljonit oli 2003. aastal kas katseajal, tingimisi karistatud või aresti all.

Kuna üha enam ja enam vange pannakse pikaks ajaks kinni, ei ole neid tänavatel kuritegusid sooritamas. Samal ajal on Ameerika maksumaksjale tekitatavad kulud jahmatamapanevad - ligemale 30 000 dollarit kinnipeetava kohta aastas ehk kokku 60 miljardit dollarit aastas. Politsei ja kohtusüsteemi ülalpidamiskulud tõstavad valitsuse kulutused kuritegevusele kõvasti üle 120 miljardi dollari aastas.

Kuigi need kulud on suured, võib seda raha lugeda hästi kasutatuks, arvestades et ameeriklaste kogetava vägivalla ja kuritegude hind oleks veelgi kõrgem kui neid süsteeme inimeste kaitsmiseks ei oleks olemas. Tasub vaid vaadata mõningaid teisi riike, kus seadus ja korrakaitse on kokku varisemas, et mõista kui hull võiks asi olla.

Kuritegevuse algpõhjused

Mis on kuritegevuse ja vägivalla allikaks? Kuidas kuritegevus alguse sai ja miks see kandub edasi sugupõlvest sugupõlve? Miks ei ole inimkond peale sajanditepikkuseid katseid suutnud ikka leida lahendust kuritegevuse nuhtlusele?

Kaasaegsed eksperdid ei ole meile vastanud. Leidmaks lahendusi kuritegevusele ja vägivallale, peame me pöörduma Jumala Sõna, Piibli poole. Seal avaldatakse meile tõelised põhjused.

Psühholoogidel ja sotsioloogidel on mitmeid hüpoteese selle kohta, miks ühiskond kuritegevuse käes kannatab. Paljud süüdistavad vaesust, düsfunktsionaalseid perekondi, halba kasvatust ja muud taolist. Kuigi need suurendavad kahtlemata kriminaalse tegevuse tõenäosust, ei ole nende puhul tegu fundamentaalsete põhjustega.

Kuigi vahel pannakse kuriteod toime irratsionaalses pingeseisundis, on kuritegevus isiklik valik. Ükski ülaltoodud faktor pole kunagi inimest sundinud kuritegevusele. Meil kõigil on vabadus oma teguviisi kaaluda, mõelda tagajärgedele, langetada ja järgida oma otsuseid. Meid ei sunnita langetama otsuseid ainult meie sotsiaalse või perekondliku tausta põhjal.

Inimese Looja selgitab oma Sõnas, kust kuritegevus pärineb. Liigagi sageli on see meie oma ahnuse ja isekuse kibe vili.

Jaakobus küsib: "Kust tulevad sõdimised ja tapmised teie seas? Eks sellest: teie himudest, mis sõdivad teie liikmeis. Te himustate ja teil ei ole midagi; te tapate ja kadetsete ja ei suuda kätte saada... (Jk 4:1-2).

Milline on inimene tegelikult?

Paljud inimesed oletavad, et me oleme inimolenditena oma olemuselt tegelikult head ning me lahendame lõpuks oma probleemid oma jõupingutuste ja leidlikkuse abil. Kuid tuhanded aastad ajalugu näitavad, et me ei suuda loomupäraselt üksteisega kuigi kaua rahus elada.

Pealegi, alles 60 aastat tagasi tapsid, sandistasid ja hävitasid kaasaegse tsivilisatsiooni kõige arenenumate ühiskondade liikmed teineteist enneolematus ulatuses Teises maailmasõjas. Maailm on näinud peale seda veel kümneid ja kümneid sõdu, millele lisanduvad sõna otseses mõttes miljonid kuriteod teineteise vastu.

Piibel maalib inimese loomusest üsna pessimistliku pildi. "Süda on kavalam petma kui mingi muu asi ja on igikuri; kes tunneks teda?" (Jr 17:9).

Prohvet Jeremija lisab, et me oleme loomu poolest võimetud langetama otsuseid, mis lubaksid meil koos rahus elada. "... Ma tean, et inimese käes ei ole tema tee; ei ole mehe käes, kes kõnnib, oma samme seada" (Jr 10:23). Inimene vajab abi!

Tark kuningas Saalomon ütleb meile, et sageli viivad inimesele õigena näivad teed lõpuks tragöödiani. "On teid, mis on mõne meelest õiged, aga nende viimne ots on surma teed" (Õp 14:12, 16:25).

Nagu Jeremija küsis: kes "tunneks" oma südant - oma sisimaid mõtteid ja ajendeid? Meil inimolenditel on erakordne võime ennast petta, põhjendada oma tegevust ja õigustada oma isekat käitumist. Kas on see siis mõni ime, et me elame kuritegevusest vaevatud maailmas?

Apostel Paulus räägib selle tulemustest, mida Jeremija nimetas "meie igikurjaks südameks": "Ei ole kedagi, kes õige oleks, ei ühtainsatki; ei ole seda, kes mõistaks; pole seda, kes õieti otsiks Jumalat. Nad kõik on kõrvale läinud, on saanud ühtlasi kõlvatuks; ei ole seda, kes head teeb, ei ühtainsatki ... Nende jalad on nobedad verd valama; ahastamine ja vaevamine on nende teede peal ja rahu teed ei ole nad tundnud. Ei ole Jumala kartust nende silmade ees" (Ro 3:10-12, 15-18). See on tõepoolest karm kõne! Ilma mõistliku vaimse juhendamiseta ei suuda inimkond tõelises rahus elada.

Vaimne pettus

Paulus meenutab meile, et "kõik on patustanud" (salm 23) - keegi meist pole täiesti plekitu või süütu, hoolimata sellest, mida me ise enda kohta arvame. Jaakobus kirjeldab protsessi, mis viib seaduserikkumiseni: "Aga igaühte kiusatakse kui ta enese himu teda kisub ja ahvatleb; pärast, kui himu on viljastatud, toob ta patu ilmale; aga kui patt on täiskasvanud, siis sünnitab ta surma" (Jk 1:14-15).

Enne kui te lükkate tagasi Piibli kirjelduse meie motiividest ja mõtetest, küsige endalt mõned küsimused:

Kui sageli on teil olnud ahvatlus võtta midagi, mis ei kuulu teile?

Kui sageli olete te oma huvide nimel tõe tähelepanuta jätnud?

Kui sageli olete te olnud teise inimese peale nii ärritatud, solvunud või vihane, et soovite, et teda olemas ei oleks?

Kui sageli on teil olnud kiusatus astuda seksuaalvahekorda kellegi teise kui oma abikaasaga või kui sageli olete te sellist suhet pornograafia ja fantaasia abil ette kujutanud?

Jaakobus ütles, et need kurjad ihad on meie sees ja soovivad rahuldatud saada. Väga sageli ei ole meil piisavalt iseloomu ja enesekontrolli, et hoida oma ahnust ja isekust kontrolli all. Me anname järgi. Aeg-ajalt jääme me vahele ja kannatame tagajärgi; teistel kordadel usume, et meil läks õnneks.

Nähtamatu kuritegelik geenius

Piibel paljastab ka teise olulise faktori, mis inimühiskondi mõjutab - tohutult võimsa nähtamatu olendi, kes juhib inimese lõpuks isekuse ja enesehävituse teele. Pühakiri nimetab teda Saatanaks ehk kuradiks ja kirjeldab teda kui kogu inimkonna vaenlast.

Jeesus Kristus kirjeldas seda olendit tõelise jõuna kõigi nende taga, kes tahavad hävitada Teda ja Tema sõnumit. Kohates rühma inimesi, kes tahtsid Teda tappa, ütles Ta neile: "Teie olete oma isast kuradist ja oma isa himude järgi tahate te teha. Tema on olnud inimesetapja algusest peale ja ei ole jäänud tõe sisse; sest tõtt ei ole tema sees. Kui ta valet räägib, siis räägib ta omast; sest ta on valelik ja vale isa" (Jh 8:44).

Jeesus teadis, et Saatana valed eksitasid meie esivanemaid Aadamat ja Eevat (1Mo 3). Saatana manipuleeriv ja korrumpeeriv mõju on kestnud sellest ajast alates. See ingellik olend "patustas algusest peale" (1Jh 3:8) ning tuhandeid aastaid on ta jätkuvalt patustanud ja juhatanud ning ahvatlenud mehi ja naisi patule.

Patu tagajärjed võivad aga olla petlikud, sest nad pole alati kohesed. Aadam elas 930 aastat enne kui suri. Just seepärast venitatakse sageli karistustega, et patustaja hakkaks uskuma, et ta on seadust võinud karistamatult rikkuda (Kg 8:11). Jumala võimas vaimne seadus kehtestab aga ennast ise.

Saatana tohutu mõju inimkonnale

Kui suur on Saatana mõju? See on tohutu. Piibel ütleb meile, et ta "eksitab kogu maailma" (Ilm 12:9). Koos teiste langenud inglite ehk deemonitega külvab ta isekuse, ahnuse, kadeduse, armukadeduse ja vihkamise seemneid kõigi rahvaste sekka.

Apostel Paulus kirjeldab valdava osa inimkonna seisundit kui "surnud olemist üleastumistes ja pattudes, milles te varem kõndisite seesinase maailma ajastu järgi, vürsti järgi, kellel on meelevald õhus, vaimu järgi, kes teeb nüüd oma tööd sõnakuulmatute laste sees" (Ef 2:1-2).

Saatana nähtamatu mõju toimib alati, kuigi vaid vähesed teavad ja tajuvad seda. Tema mõju all on meie peamiseks sooviks "viibida oma liha himudes, teha liha ja mõtete tahtmise järgi" (salm 3).

Kurat petab meid mõtlema, et tee õnnele seisneb pideva eneserahulduse ja andumise otsimises. Me ei taipa, et seesama asi viibki lõpuks kuritegevuse ja kirjeldamatute inimkannatusteni!

Apostel Johannes annab meile teada, et "kõik maailm viibib kurjuses" (1Jh 5:19). Kas me mõistame seda või mitte, kuid me kõik oleme langenud Saatana pahatahtliku ja eksitava mõju ohvriks. Paulus nimetab teda isegi "selle maailma ajastu jumalaks" (2Ko 4:4) - mõeldes sellega, et Saatan on see, keda enamus inimesi oma teadmata järgivad ja teenivad, mässituina vaimsesse pimedusse.

Jeesus Kristus andis Paulusele ülesande minna ja avada inimeste silmad tõele, et "nad pööraksid endid pimedusest valguse poole ja Saatana võimusest Jumala poole..." (Ap 26:18).

Kes on tegelikult vangis?

Enamus ühiskondi panevad kurjategijad trellide taha kaasinimeselt varastamise ja tapmise eest. Kuid see pole loo lõpp. Kas need, kes on inimsusevastaste kuritegude eest süüdi mõistetud, on ainsad trellide taga? Kas nad on ainsad, kes on vangis?

Kahjuks pole see nii. Ka ülejäänud meist peavad õhtuti oma uksed ja aknad lukustama. Meie oleme need, kes peavad vaatama üle õla, et kindlaks teha, kas meil on ohtu röövi ohvriks langeda. Meie oleme need, kes peavad oma lapsi hoolikalt jälgima, et neid ei röövitaks, ahistataks ega tapetaks. Meie oleme need, kes ei saa ennast vabana tunda, kuna muretseme isikliku turvalisuse pärast.

Meie oleme need, kes maksavad üheskoos maksude kaudu kuritegevuse kõrget hinda korrakaitseorganite, kohtusüsteemi, tulvil vanglate ja arestikambrite ülalpidamiseks. Kindlustusmaksete kaudu tasume me vandalismi, miljonite röövide, süütamiste ja autoärandamiste tekitatud kahju. Kõrgemate hindade läbi maksab igaüks poevarguste, pettuste ja muude töötajate poolt toime pandud varguste eest.

Meie kaasaegses ühiskonnas oleme me kõik "vangistatud" - kui ka mitte oma kodudes, siis kindlasti oma peades. Narkootikumide, relvade ja varguste tõttu kardame me oma elu pärast. Suurlinnades kontrollivad jõugud terveid piirkondi, muutes ohtlikuks isegi tänaval kõndimise.

Me kõik maksame kõrget hinda inimkonda vallanud vaimse pimeduse eest. Milline tragöödia! Kuid see ei jää alatiseks nii. Inimkonnale on tõotatud rahu. See saabub kindlasti - mitte inimeste jõupingutuste tõttu, vaid hoolimata neist.

Kuritegevuse ja vangistuse lõpp

Osa Jeesus Kristuse esimese tulemise tõotusest oli rahu maa peale toomine "inimestele, kellest [Jumalal] on hea meel" (Lk 2:14).

Inimkond ei ole aga kunagi näinud tõotatud rahu ja head tahet. Need tõotused on siiani laienenud vaid vähestele - neile, kes allutavad ise oma tahte ja isekad motiivid Jumalale ning järgivad seeläbi eluviisi, mida Jeesus ise elas ja õpetas.

Ülejäänud inimkond ei soovi praegu alluda Jeesus Kristuse poolt õpetatud ja näitlikustatud rahu teele. Nii kogeb valdav osa inimkonnast nende tõotuste täitumist alles pärast Kristuse tagasipöördumist maa peale. Siis rajab Ta maa peale Jumala Kuningriigi (Ilm 11:15). Evangeelium ehk head sõnumid, mida Ta kuulutas (Mk 1:14), saab lõpuks ometi reaalsuseks!

Siiski ei tule see muutus kergelt. Kui Kristus tagasi pöördub, peab Ta inimkonnale rahu peale sundima. Enamus inimkonnast on Tema taastuleku peale vihane (Ilm 11:18).

Rahvad ei alistu Jumala tahtele võitluseta! Jeesus peab "hoidma neid raudkepiga ... sõtkudes jalgadega kõigeväelise Jumala vihaviina surutõrt" (Ilm 19:15).

Samuti ei loobu Saatan vabatahtlikult oma võimust inimkonna üle. Enne Kristuse teist tulekut täidab kuradit "suur viha, sest ta teab, et tal on vähe aega" (Ilm 12:12). Oma vihas kiusab ta taga neid, kes on ustavad Jumalale (salm 17) ja viib maailma suured geopoliitilised võimud massiivse verevalamiseni, mille peatab Kristuse taastulemine.

Kuid see märgib ka Saatana võimu lõppu maa peal. Sel ajal aheldatakse ta vaimselt, vangistatakse, et ta ei saaks Jeesus Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal enam inimesi petta ja eksitada (Ilm 20:1-3).

Lõpuks ometi tõeline rahu

Kui Rahuvürst tagasi pöördub, teeb Ta lõpu kuritegevusele ja vägivallale. "Nemad ei tee kurja ega hukka mu pühal mäel [Kristuse maises kuningriigis]; sest maailm on täis Issanda tundmist nagu vesi katab merepõhja" (Js 11:9).

Maailm kogeb lõpuks ometi rahu, mida ta pole kunagi varem tundnud. Prohvet Miika kirjeldab Jeesus Kristuse valitsuse all muudetud maailma: "Aga päevade lõpul sünnib, et Issanda koja mägi on kindel teiste mägede otsas ja see on kõrgeim kinkudest, ja selle juurde voolavad kokku rahvad"

"Ja paljud paganad lähevad ja ütlevad: Mingem üles Issanda mäele ja Jaakobi Jumala kotta, et Ta meile õpetaks oma teed ja et me võiksime käia Tema teeradade peal, sest käsuõpetus lähtub Siionist ja Issanda sõna Jeruusalemmast"

"Ja Ta mõistab kohut mitme rahva vahel ja noomib paljusid paganaid kaugele maale. Siis taovad nemad oma mõõgad kirveteradeks ja oma piigid aednikunugadeks; rahvas ei tõsta mõõka teise rahva vastu ega õpi sõdima. Ja nad elavad igaüks oma viinapuu all ja oma viigipuu all ja ei ole nende peletajat; sest vägede Issanda suu on rääkinud" (Mk 4:1-4).

Sellel päeval, mis meid veel ees ootab, saab inimene lõpuks ometi tundma tõelist rahu. Kõik inimesed vabanevad kuritegevusest ja pimeduse vangistusest ning inimeste despootlik vangivalvur, Saatan, heidetakse ise vangi.

Jumala rahu vallutab maa ja inimkond on lõpuks vaba! Jumal kinnitab meile, et sellest lootusest saab ühel päeval imeline reaalsus.

Soovituslik kirjandus

Maailma meedia on täis uudiseid kuritegevusest ja vägivallast. Kuid Piibel on täidetud hoopis teistsuguste uudistega - imeliste heade sõnumitega tulevasest täielikult muudetud maailmast. See on Jeesus Kristuse toodud evangeelium ehk head uudised. Selle sõnumi mõistmiseks tellige meie eestikeelne brošüür Kuningriigi evangeelium (The Gospel of the Kingdom). See on kõigile soovijaile tasuta.

Mõistmaks, miks on tulevane maailm meie praegusest maailmast nii erinev, tellige kindlasti ka ingliskeelne brošüür Kümme käsku (The Ten Commandments). See aitab teil mõista, kuidas maailm teeb läbi täieliku muutumise kui inimesed hakkavad lõpuks elama selle suurepärase seaduse kohaselt.

ARTIKLI TEKST INGLISE KEELES