JÕULUD:
POPULAARSETE PÜHADE VEIDER PÄRITOLU
Jerold
Aust, The Good News Magazine, November/December 2004
Mis on igihaljastel puudel, põhjapõtradel,
puuvõõrikutel ja jõuluhalgudel tegemist Jeesus Kristuse sünniga? Ja kas Ta
sündis tõepoolest 25. detsembril? Te peate avastama jõulupühade tõelise
ajaloo!
Juba seatakse üles dekoratsioone, kavandatakse pidusid,
ostetakse kingitusi. Varsti tähistavad inimesed üle maailma jälle
jõule.
Enam kui ükski teine usupüha on jõulud seotud Kristuse ja Tema
nimega. Ingliskeelne sõna Christmas on
lühend väljendist Christ's Mass ehk
Kristuse missa, mida hakkas pühitsema katoliku kirik ja jätkasid paljud
protestantlikud kirikud.
Huvitaval kombel pole Piiblis kirjas midagi
selle kohta, et apostlid või algkirik oleksid jõule pidanud. Ajalugu näitab, et
neid pühi hakati pidama alles sadu aastaid peale Jeesus Kristuse elu maa peal ja
kaua aega peale apostlite lõplikku lahkumist.
Veelgi üllatavamad on need
tingimused, milles jõule hakati pühitsema, ja tänaste jõulupidustuste paljud
aspektid - kaasa arvatud kuupäev 25. detsember - millel pole midagi tegemist
Jeesuse sünniga, kuid millel on paljugi tegemist iidsete
eelkristlike religioonidega.
Mida näitab meile ajalugu maailma
populaarseima püha päritolu kohta? See on võrdlemisi õpetlik lugu!
Uus Katoliku Entsüklopeedia
jõuludest
New Catholic
Encyclopedia (Uus Katoliku Enstüklopeedia), käsitledes 25. detsembri kui
Jeesus Kristuse sünnipäeva ebatõenäolisust ja seda, kuidas just see konkreetne
kuupäev välja valiti, heidab veidi valgust nende pühade päritolule:
"Miks
siis valiti 25. detsember ja 6. jaanuar Issanda sünni tähistamiseks? Selgituseks
on pakutud mitmeid teooriaid. Mõned uskusid tõesti, et 25. detsember on Kristuse
sünnipäev ja üritasid seda tõestada püha Ristija Johannese eostamise abil.
Oletades, et Sakarja oli ülempreester ja lepituspäev langes 24. septembrile,
oleks Johannes pidanud sündima 24. juunil ja Kristus 6 kuud hiljem, 25.
detsembril. Seda teooriat
peetakse nüüd täiesti põhjendamatuks."
Jätkates sama allika tsiteerimist: "L.
Duchesne oletas, et jõulude kuupäeva loeti 25. märtsist, ristilöömise
traditsioonilisest kuupäevast. Kui Ta suri 25. märtsil, siis Ta pidi ka
viljastatama samal kuupäeval ja seega oleks sündinud 9 kuud hiljem 25.
detsembril. Veel hiljem üritas H. Engberding edutult kaitsta analoogset
seisukohta."
"H. Useneri pakutud hüpoteesi kohaselt, mida arendas edasi
B. Botte ja aktsepteerib enamus tänapäeva teadlasi, omistati Kristuse sünnile talvise
pööripäeva kuupäev, sest sellel päeval, mil päike
alustas oma tagasiteed põhjataevasse, tähistasid paganliku Mithra
kultuse järgijad võitmatu päikese sünnipäeva."
"Jõulud said alguse
ajal, mil päikesekultus oli Roomas iseäranis tugev. See teooria leiab toetust
mõningate kirikuisade kirjutistes, kes vastandavad Kristuse sünni ja talvise
pööripäeva. Kuigi kindlalt ei ole võimalik tõestada, et jõule kasutati paganliku
püha aseainena, jääb see
kõige tõenäolisemaks jõulude kuupäeva määramise teooriaks" (1967, 3. kd,
lk 656, rõhuasetused lisatud autori poolt).
See entsüklopeedia möönab, et
argumendid 25. detsembri kui Jeesus Kristuse sünnipäeva kohta ei ole lihtsalt
usutavad (vaata ka artiklit Biblical Evidence
Shows Jesus Christ Wasn't Born on Dec. 25). Seal tunnistatakse, et see
kuupäev valiti, kuna sel ajal toimusid iidse päikesejumala Mithra auks
rahvapidustused ja talvise pööripäeva tähistamine.
Jõulude iidne päritolu
Man, Myth & Magic (Inimene, müüt ja
maagia) on mütoloogia ja religiooni illustreeritud entsüklopeedia. Selle
artiklis jõuludest leiame me rikkaliku uurimismaterjali nende pühade päritolu ja
ajaloo kohta.
"Jõulud põlvnevad kahest iidsest paganlikust
pidustusest - norralaste suurest
yule-pühast ja roomlaste saturnaaliast.
Ulatudes 30. novembril või sellele lähimal pühapäeval algavast advendist kuni
küünlapäevani 2. veebruaril, oli see piisavalt lähedal talvisele pööripäevale,
et omandada mitmed seosed norralaste tseremooniaga: jõuluhalg, igihaljad
kaunistused majades ja kirikutes, isegi jõulupühad ise. Need elemendid kombineeriti
roomlaste saturnaaliaga, et luua alus varakristlikule
pühale."
"Saturnaalia ajal tegid rikkad vaestele kingitusi, et
austada kuldset vabaduse ajastut, mil Saturnus valitses maailma. Orjadel lubati
vahetada oma isandatega kohad ja riided. Nad valisid isegi oma kuninga, kes
valitses pidustuste ajal despoodina. Saturnaalia tähendas metsikut liiderdamist
ja oli Paani enda vääriline festival"
"Loomulikult sattus see varase
kiriku poolt tugeva tsensuuri alla ja hoolimata faktist, et Jeesus Kristus ning
pühakud asendasid järk-järgult paganlikke jumalusi, peeti seda kaua aega kristliku
ideaaliga täiesti kokkusobimatuks. Ometi oli see festival kaotamiseks liiga
populaarne ja [katoliku] kirik andis viimaks sellele vajaliku tunnustuse,
uskudes, et kui jõule ei saa
alla suruda, siis tuleb neid pidada kristliku Jumala auks" (1995, 3. kd,
lk 418).
Kas te mõistate, mida meile siin öeldakse? Me nägime varem, et
kuupäev 25. detsember pärines iidsetest eelkristlikest pidustustest. Siin me
näeme, et need samad iidsed paganlikud pühad teiste jumalate austamiseks
jätkusid, kuid katoliku kirik andis lihtsalt neile pidustustele ja tavadele
kristliku tähenduse.
Jõulude keelustamine
paganliku olemuse tõttu
Man, Myth
& Magic entsüklopeedia paljastab rohkem jõulude kummalise loo kohta
ajast, mil need iidsed pidustused jätkusid katoliku kiriku poolt
adopteerituna:
"Olles saanud kord kristliku aluse, kinnitasid need pühad
Euroopas kanda, kusjuures paljud nende paganlikud elemendid
jäid muutmata. Alles 4. sajandil kuulutati 25. detsember ametlikult
Kristuse sünnipäevaks ja kulus veel 500 aastat enne kui kesktalve püha asemel
hakati kasutama sõna "jõulud" (Christmas)."
"Isegi mandril
iseloomustasid neid pühi jätkuvalt saturnaaliast üle võetud rohked tunnused.
Iseäranis lollide päev oli metsik ja ohjeldamatu pärand paganlikust minevikust.
Kui normannid vallutasid 1066. aastal Inglismaa, seadsid nad inglise
jõulupidustustel sisse tseremooniameistri ametikoha. Ta sai tuntuks Korratuse
Isandana, samal ajal kui tema ametivenda otimaal nimetati Hulluse
Abtiks."
"... Varjamatu paganlik element
jõulupühades oli sageli esile kutsunud äärmuslike protestantide kriitika,
kuid nende uskumused ei mõjutanud tegelikult seda püha enne kui 17. sajandi
keskel tulid võimule puritaanid. Jõulud sattusid rünnaku alla kui "vanade
paganate pidupäev nende jumala Saturni auks" ja jõululaulud keelati. Lõpuks
kuulutati 25. detsember aastal 1644 paastupäevaks. Uut korda kehtestas armee,
mis veetis suure osa oma ajast kiskudes ustelt maha sinna pidutsevate "paganate"
poolt kinnitatud rohelisi oksi."
"otimaal kehtestati keeldu suure
agarusega. See jõuludevastane hoiak levis puritaanide territooriumile Ameerikas.
Kirik kehtestas 1690. aastatel Bostonis spetsiaalse jõuluteenistuste korra, kuid
paljud tsiviilvõimu esindajad vastustasid tugevalt seda sammu. Ja alles 150
aastat hiljem sai jõuludest Ameerika Ühendriikides esmakordselt ametlik püha.
See toimus 1836 Alabamas" (lk 418-419).
Muidugi olid jõulud enamuses
maailmas juba ammu omaks võetud. Nüüd on need nii populaarsed - rääkimata nende
ärilisest tähtsusest - et on peaaegu võimatu ette kujutada, kuidas need kunagi
oma paganlike seoste ja kommete tõttu ära keelati.
Iidse loomispüha taassünd
Tuntud Briti
antropoloog ja teadlane Sir James Frazer kirjutas klassikalise uurimuse
iidsetest müütidest ja usutavadest, mis kannab pealkirja The Golden Bough (Kuldne puuoks). Tema leiud
meie jõulukommete ja -tavade iidsete juurte kohta on paljastavad:
"... Ei
saa olla kahtlust, et mithraistlik religioon [Rooma impeeriumis populaarse
Pärsia päikesejumala Mithra kultus] kujutas endast tõsiseltvõetavat rivaali
kristlusele, kombineerides analoogselt pühaliku rituaali püüetega moraalse
puhtuse poole ja lootusega surematusele. Tõepoolest näib, et konflikt kahe
religiooni vahel püsis mõnda aega tasakaalus. Pika võitluse õpetlik pärand on säilinud meie jõulupühadena,
mille [katoliku] kirik näib olevat otseselt laenanud oma paganlikult
konkurendilt."
"Julianuse kalendris pühitseti 25. detsembrit
talvise pööripäevana ja seda peeti Päikese loomispühaks, sest sellest aasta
murdepunktist alates hakkas päev pikenema ja päikese jõud kasvama. Loomisrituaal
nagu seda nähtavasti Süürias ja Egiptuses pühitseti, oli märkimisväärne.
Pühitsejad sulgusid sisemistesse pühamutesse, kust nad väljusid keskööl valju
karjega: Neitsi on sünnitanud! Valgus kasvab!"
"Egiptlased kujutasid
vastsündinud päikest isegi lapsena pildil, mis tema sünnipäeval - talvisel
pööripäeval - tema kummardajatele vaatamiseks välja toodi. Kahtlemata oli see
Neitsi, kes 25. detsembril poja sünnitas, võimas orientaalne [st Lähis-Ida]
jumalanna, keda semiidid kutsusid Taevaseks Neitsiks või lihtsalt Taevaseks
Jumalannaks; semiidi maadel oli ta üheks Astarte [inglise keeles ka Easter ehk lihavõtted] paljudest
vormidest."
"Mithra kummardajad identifitseerisid teda regulaarselt
Päikesega, Võitmatu Päikesega nagu nad teda nimetasid; seepärast langes ka tema
sünnipäev 25. detsembrile. Evangeeliumid ei ütle midagi
Kristuse sünnipäeva kohta ja seetõttu algkirik seda ka ei
tähistanud."
"Aja jooksul hakkasid Egiptuse kristlased siiski
käsitlema 6. jaanuari sünnipühana ja Lunastaja sünni tähistamise tava sellel
päeval levis järk-järgult, kuni 4. sajandiks oli see Idas üleüldiselt omaks
võetud."
"Kuid 3. sajandi lõpus või 4. sajandi alguses adopteeris
läänekirik [katoliku kirik], mis polnud kunagi tunnistanud 6. jaanuari
sünnipühana, 25. detsembri tõelise kuupäevana ja aja jooksul aktsepteeris seda
otsust ka idakirik. Antiookias viidi see muudatus sisse alles 375 AD" (1993, lk
358).
Sir James Frazer uuris jõulukombeid ja -tavasid iidsetel aegadel
ning jõudis vältimatu järelduseni: jõulud pole muud kui pärslaste ja roomlaste
poolt Mithra või Mithrase nime all tuntud paganliku jumala kultuse jäänus,
millele on antud kristlik nimetus.
Ümbernimetatud paganlik püha
Miks võttis
katoliku kirik selle paganliku püha omaks ja nimetas ümber? Frazer
selgitab:
"Millised kaalutlused viisid kirikuvõimud jõulupühade
kehtestamiseni? Selle uuenduse motiive selgitab erakordse avameelsusega üks
Süüria autor, kes on ka ise kristlane. Ta ütleb meile: "Põhjus, miks kirikuisad
viisid 6. jaanuari pühitsemise üle 25. detsembrile, oli järgmine. Paganatel oli komme pühitseda
samal 25. detsembril Päikese sünnipäeva, mil nad süütasid püha puhul
tuled. Nendest pidustustest ja pühadest võtsid osa ka kristlased.
Niisiis, kui [katoliku] kiriku doktorid nägid, et kristlastele see püha meeldis,
pidasid nad nõu ja otsustasid, et tõelist sünnipäeva tuleks tähistada sellel
päeval ja kolmekuningapäeva 6. jaanuaril. Vastavalt sellele traditsioonile on
säilinud tava põletada küünlaid kuni 6. jaanuarini.""
"Jõulude paganlikele juurtele
vihjab selgelt või isegi tunnistab avalikult Augustinus kui ta kannustab
oma vendi Kristuses pidama seda päeva mitte paganate kombel päikese auks, vaid
Tema auks, kes lõi päikese. Sarnasel kombel lükkas [paavst] Leo Suur ümber
laialt levinud uskumuse nagu oleks jõulupühad sisse seatud uue päikese sünni
auks ja mitte Kristuse sünni puhul."
"Seega ilmneb, et kristlik
[katoliiklik] kirik valis oma asutaja
sünnipäeva tähistamiseks 25. detsembri, et muuta paganate päikesekummardamine
Tema kummardamiseks, keda nimetati Õigluse Päikeseks" (1993, lk
358-359).
Tõde jõulude päritolu kohta on selge: üks maailma vanimaid
rahvapidustusi - festival, mis sai alguse päikesekummardamisest ja paganlike
jumaluste austamisest - nimetati ümber ja sündis uuesti traditsioonilise
kristluse populaarseima pühana.
Mida
ütleks Jeesus?
Kas Jeesus Kristus tunnustaks tänapäeval seda
religiooni, mis väidab ennast käivat Tema jälgedes?
Mõelge selle peale:
Kui te oleksite elanud Pühal Maal Jeesuse ajal ja pidanud jõule, oleksite te üksi, sest
ükski tõeline kristlane ei pidanud Jeesuse maise elu kestel jõulupühi. Veelgi
enam, kui te näeksite Jeesust oma apostlitega kõndimas Vana Jeruusalemma
kitsastel teedel või Juudamaa tolmustel radadel ning kutsuksite neid endaga
jõulupidustustel liituma, mida nad ütleksid?
Kuna Jeesus Kristus on sama
eile, täna ja igavesti (He 13:8), ja kogu Kiri on Jumala sisendatud (2Ti 3:16),
siis võivad nad teile meenutada, mida ütleb Jumala Sõna paganlike kommete
kaasamise kohta jumalateenistusse:
"... Et sa nende jumalaid taga ei
nõuaks ega ütleks: Kuidas need rahvad oma jumalaid on teeninud, nõnda tahan
minagi teha. Sa ei tohi teha
nõnda Issandale, oma Jumalale, sest kõik, mis on Issandale jäleduseks,
mida Ta vihkab, seda on nemad teinud oma jumalatele... Kõigi sõnade järgi,
millega mina teid käsin, peate te katsuma teha; sa
ei tohi sinna midagi lisada
ega sealt ära lõigata" (5Mo 12:30-13:1).
Jeesus ise võiks teile
korrata, mida Ta ütles variseridele, kes pidasid oma traditsioone ja tavasid
Jumala Sõnale kuuletumisest olulisemaks: "Seesinane rahvas austab mind oma
huultega, aga nende süda on minust kaugel. Ilmaaegu teenivad nad mind,
õpetades õpetusi, mis on inimeste käskimised" (Mt 15:8-9). Jõulud, mida
pole kuskil Piiblis mainitud, on inimeste "käskimine".
Apostel Paulus
meenutaks teile, mida ta kirjutas kirikuliikmetele Korintoses, paganlikest
usukommetest läbiimbunud linnas: "... Mis on õigusel tegemist ülekohtuga? Mis
osadust on valgusel pimedusega? Kuidas sobib Kristus kokku paharetiga? Või mis
osa on usklikul uskmatuga?"
"Kuidas sobib Jumala tempel kokku
ebajumalatega? Teie olete elava Jumala tempel ... seepärast minge nende seast
ära ja jääge lahku, ütleb Issand, ja ärge puudutage roojast; siis ma võtan teid
vastu ... Et meil siis niisugused tõotused on, armsad, siis puhastagem endid
kõigest liha ja vaimu roojusest ning tehkem täiuslikuks pühitsemine Jumala
kartuses" (2Ko 6:14-17; 7:1).
Kas see on
tõesti oluline?
Kahjuks tähendavad need kirjakohad, mis aitavad
defineerida tõelise kristluse, suure osa tänapäeva kristlaskonna jaoks väga
vähe. Enamus maailma 2 miljardist kristlasest peavad tänapäeval jõule ja teisi
piibliväliseid pühi ilma selle peale pikemalt mõtlemata.
Enamus neist ei
kuluta kunagi aega, et uurida oma uskumuste päritolu, kuigi selles artiklis
sisalduvat teavet on võimalik leida praktiliselt igast kaasaegsest raamatukogust
või internetist. Kuigi põhifaktid jõulupühade päritolu kohta on kirjas peaaegu
igas usaldusväärses entsüklopeedias, ei uuri enamus inimesi oma traditsioone ja
kombeid piisavalt kaua ja põhjalikult, et näha, kas need on vastavuses
Piibliga.
Eriti irooniline on näha paljudes ajalehtedes igal aastal
avaldatavaid artikleid, mille on sageli kirjutanud heade kavatsustega, kuid
eksiteel vaimulikud. Nad nendivad jõulute paganlikke juuri ja sellest tulenevaid
mõjutusi, kuid järeldavad, et see ei loe, sest nüüd peetakse neid pühi õilsa
eesmärgi nimel. Meil jääb üle ainult imestada, kuidas nad saavad ühildada selle
arusaama ülaltoodud selgesõnaliste kirjakohtadega.
Kuidas on teie
uskumustega? Jeesus Kristus ütleb, et need, kes teenivad Jumalat, "peavad Teda
kummardama tões ja vaimus" (Jh 4:24). Kas teie uskumused ja jumalateenistus
põhinevad kindlalt Piibli tõel või iidsetel muinasjuttudel?
Soovituslik
kirjandus
Paljud inimesed on okeeritud kui nad avastavad meie
kõige populaarsemate usupühade tegeliku päritolu. Nad on üllatunud, et päevad,
mida Jumal käsib meil Piiblis pidada ja mida pidas ka Jeesus Kristus koos oma
apostlitega, on peaaegu täielikult tähelepanuta jäetud. Miks? Ja miks peetakse
tänapäevaseid väidetavalt kristlikke pühi selliste rituaalide ja tavadega, mida
pole ette nähtud kuskil Piiblis? Detailsete vastuste saamiseks tellige meie
tasuta ingliskeelne broüür Pühad või Jumala
pühad: kas on oluline, milliseid päevi me peame? (Holidays or Holy Days: Does It
Matter Which Days We Keep).
ARTIKLI TEKST INGLISE
KEELES