PIIBLIKURSUS

Piibli tunnistus iidsest Iisraelist räägib rahvast, kes oli küllaldaselt tuttav Jumala Sõnaga - rohkem kui ükski teine rahvas ajaloo kestel. Vaatamata sellele ei suutnud israeliidid, väheste eranditega, elada oma Looja juhiste järgi. Kuigi Jumal andis neile teadmise oma teedest, ei andnud Ta neile nende eluajal sisemist jõudu, mida nad vajasid järjekindlalt oma lihaliku loomuse valitsemiseks. Ta lubas neile siiski, et saabub aeg, mil see vaimne jõud antakse mitte ainult neile, vaid kõigist rahvustest inimestele Püha Vaimu anni kaudu.

Nende kogemus aitab meil mõista, et inimesed on ilma Jumala Vaimuta ebatäielikud. Apostel Paulus selgitab: “Samuti ei tea ka ükski, mis on Jumalas, kui aga Jumala Vaim” (1Ko 2:11, rõhuasetused lisatud siin ja edaspidi). Ta lisab: “Aga maine inimene ei võta seda vastu, mis on Jumala Vaimust; sest see on temale jõledus ja ta ei või sellest aru saada, sellepärast et seda tuleb ära mõista vaimselt” (salm 14).

See vaimne mõistmine on võimalik ainult Jumala kingitusena Tema Vaimu kaudu. Jumal teeb oma Vaimu kättesaadavaks neile, kes kahetsevad siiralt ja matavad oma vana inimese sümboolselt koos Kristusega ristimise märga hauda. Jeesus tõotas usklikele, kes pöördusid sellisel viisil, et Püha Vaim “juhatab neid kõigesse tõesse” (Jh 16:13).

Mõistmaks, kuidas saab Jumala Vaim meid muuta, peame me mõistma, mis see vaim on. Alustame käsitlusega, mis on Jumal. Jeesus selgitas, et “Jumal on Vaim, ja kes Teda kummardavad, need peavad vaimus ja tões Teda kummardama” (Jh 4:24). Vaim kirjeldab tabavalt Jumala füüsilist olemust, nii nagu armastus kirjeldab Tema loomust (1Jh 4:8, 16).

Ingel, kes andis Maarjale teada, et too sünnitab Messia Jeesuse, kirjeldab Püha Vaimu kui “Kõigekõrgema väge” (Lk 1:35). Jeesus ütles oma apostlitele: “Te saate Püha Vaimu väe, kes tuleb teie peale…” (Ap 1:8). Paulus selgitab: “Jumal ei ole meile andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistliku meele vaimu” (2Ti 1:7). Paulus ja teised tegid “tunnustähti ja imetegusid Püha Vaimu väel” (Ro 15:19).

Pühakiri kujutab Jumala Vaimu kui Tema jumaliku jõu väljendust Tema loomingus, eelkõige Tema poolt kutsutud ja pöördunud inimestes - pühakutes. “Kõigekõrgema väe” (Lk 1:35) kaudu saab Ta meile anda osa oma jumalikust olemusest ja iseloomust. Need jumalikud, vaimsed osised muudavad meie nõrka inimloomust nii, et me “saame osa jumalikust loomust” (2Pe 1:4). Tehes positiivse valiku, peame me seejärel püsima kuulekalt oma uues elus - kasutama Jumala Vaimu oma nõrga ja lihaliku loomuse ületamiseks.

Sõnad, mis on tõlgitud kui “Püha Vaim”, annavad edasi jõu mõistet. Algne kreekakeelne fraas “Püha Vaimu” kohta on hagios pneuma, mis tähendab sõna-sõnalt “püha tuul”. Pneuma võib tähendada ka hingust nagu “elu hinguses [pneuma]” (Ilm 11:11, võrdle 1Mo 7:15). Nii nagu hingamine on oluline füüsilise elu jaoks, on Jumala Vaim oluline igavese elu jaoks. Nii nagu tuul on nähtamatu, kuid võimas jõud meie füüsilises elukeskkonnas, on Püha Vaim nähtamatu ja võimas jõud meie vaimse arengu seisukohalt.

Holman Bible Dictionary võtab kokku Jumala Vaimu võrdlemise tuule ja hingamisega Vanas Testamendis: “Ühelt poolt on Jumala Vaimu kujutatud võimsa tuulena, kuna heebrea keeles tähendab sõna ruach tuult, hingust ja vaimu. Egiptusest lahkumise ajal tõstis Jumal selle tuule lahutama merd, võimaldades israeliitidel turvaliselt läbi minna ning hukutades vaarao ja tema armee (2Mo 14:21). … Kaheksakümne seitsmest korrast, mil Vaimu on kirjeldatud tuulena, kirjeldavad kolmkümmend seitse juhtumit tuult Jumala esindajana, mis on enamasti hävitav ning alati tugev ja intensiivne. See Vaimu omadus peegeldab selgelt Jumala jõudu” (multimeedia versioon, “Holy Spirit”).

Üks Pauluse palvetest oli selline, et Jumal “annaks [teile] tarkuse ja ilmutuse Vaimu Tema tunnetamises… et te teaksite, mis lootus see on, milleks Ta teid on kutsunud… ja mis on Tema ülemäära suur vägi meie suhtes, kes usume Tema jõutugevuse mõjul, millega Ta on olnud mõjuv Kristuses, kui Ta Tema surnuist üles äratas ja pani istuma oma paremale käele taevas” (Ef 1:17-20).

Jumal kasutas otseselt “Tema jõutegevuse mõju” võrdlust tugeva tuulega, kui Ta andis esimest korda Kristuse jüngritele Püha Vaimu. Luukas kirjutas: “Ja kui nelipühapäev kätte tuli, olid kõik ühes paigas koos. Ja taevast sündis äkitselt kohin, otsekui oleks kange tuul puhunud, ja täitis kõik koja, kus nad istusid. Ja neile ilmus nagu lõhestatud tulekeeli, ja need langesid üksikult igaühe peale nende seast. Ja nad kõik said täis Püha Vaimu ja hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida” (Ap 2:1-4).

Kui Peetrus oli pidanud võimsa jutluse, selgitades, miks Jeesus oli hukatud ja mida tähendas Püha Vaimu tulek Tema jüngrite peale, “läks see neil [Peetruse kuulajatel] südamest läbi ja nad ütlesid Peetrusele ja teistele apostlitele: "Mehed, vennad, mis me peame tegema?" Aga Peetrus ütles neile: "Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse pattude andekssaamiseks, ja siis te saate Püha Vaimu anni. Sest teie ja teie laste päralt on see tõotus ja kõikide päralt, kes on kaugel, keda iganes Issand, meie Jumal, kutsub enese juurde”” (salmid 37-39).

Esimest korda ajaloos tegi Jumal oma Vaimu kättesaadavaks kõigile, kes olid valmis kahetsema oma patte Talle kuuletudes (Ap 5:32). “Kes nüüd vastu võtsid tema sõna, need ristiti, ja nõnda lisati sel päeval nende juurde ligi kolm tuhat hinge. Aga nemad jäid alati apostlite õpetusse…” (Ap 2:41-42). Midagi taolist polnud kunagi varem juhtunud! Jumala muutev jõud tegutses võimsalt apostlite ja teiste Tema poolt kutsutute elus.

Ühel varasemal korral “seisis Jeesus ja kõneles valju häälega ning ütles: "Kui kellelgi on janu, see tulgu minu juurde ja joogu! Kes usub minusse, nagu Kiri ütleb, selle ihust peavad voolama elava vee jõed!" Aga seda Ta ütles Vaimust, kelle pidid saama need, kes Temasse usuvad…” (Jh 7:37-39). Siin ei viita Jeesus ainult Püha Vaimu vastuvõtmisele meie poolt, vaid selle lähtumisele meie seest - kandmaks “valguse vilja, [mis] on kõiksugune headus ja õigus ja tõde” (Ef 5:9).

Kitsamalt võib Püha Vaimu kui Jumala jõu väljendust võrrelda elektrivooluga. Elekter kulgeb piki juhtmeid vooluallikast seda kasutavate seadmeteni. Kuni elektrivool allikast ei katke, saavad need seadmed tema jõudu kasutada. Igasugune elektrivoolu katkestus toob kaasa seadmete seiskumise. Oluline on pidev kontakt elektrivoolu allikaga.

Sama kehtib Jumala Vaimu kohta. Me ei saa püsivalt varuda Püha Vaimu jõudu kasutamiseks siis, kui meil ei ole soovi Jumalat teenida. Kui me katkestame oma sidemed Jumalaga, lõikame me ennast ära Tema väest, mis meie sees tegutseb. Nii peame me oma “sisemist inimest päev-päevalt uuendama” (2Ko 4:16; võrdle Tt 3:5).
Mõni võib küsida: kuidas saab Püha Vaim olla kingitus, kui selle mõju meile sõltub Jumalaga püsiva suhte säilitamisest?

Jälle on abiks analoogia. Kujutage ette, et suur energiafirma pakub tasuta elektrienergiat kõigile vagunelamutele 10 miili ulatuses oma elektrijaama ümbruses. Elektrienergia nendes kodudes on sel juhul energiafirma kingitus.

Oletagem nüüd, et osa nendest elamutest viiakse asukohta, mis jääb energiafirma seatud piiridest väljapoole. Kas nad saavad jätkuvalt tasuta elektrienergia teenust? Ei. Tasuta elektrienergia kingitus laieneb ainult neile inimestele, kes elavad energiafirma poolt määratletud territooriumil.

Sarnaselt on ka meie lähedane suhe Jumalaga tingimuseks Temalt vaimse jõu saamisel. Jumal on selle jõu allikas.

Taavet, üks vähestest inimestest, kes Vanas Testamendis Püha Vaimu sai, võrdles seda Jumala isikliku kohaloluga oma elus (Ps 51:11; 139:7). Paulus väljendas suures osas sama mõtet kui ta kirjutas: “Sest Jumal on see, kes teis on tegev, et te tahate ja tegutsete Tema hea meele järgi” (Fi 2:13). Püha Vaim on Jumala vägi, mis töötab aktiivselt Tema poolt kutsutud ja valitud pühakutes, muutes neid Tema poegadeks ja tütardeks, võimaldades neil “kasvada kõiges selle sisse, kes on pea, Kristus” (Ef 4:15).

Jeesus kirjeldab Jumala Vaimu kui “tõe Vaimu” ja “Trööstijat”, kes “lähtub Isast” (Jh 15:26). Teisisõnu - Jumal tugevdab meid aktiivselt ja otseselt oma Vaimu kaudu. Tema võimas jõud tegutseb meie sees, aidates meil õiglaselt elada.

Kreeka sõna, mis on tõlgitud kui “trööstija”, on parakletos. Tõlgituna abistajaks või trööstijaks, tähendab see Püha Vaimu. Ühes lõigus, kus see on tõlgitud “kaitsja”, viitab see Jeesusele kui meie kaitsjale Isa juures. Tegusõnaline vorm sellest sõnast on parakaleo, mis on tõlgitud Uues Testamendis erinevalt - “anuma”, “lohutama”, “ihaldama”, “õhutama”, “tungivalt paluma” ja “palvetama”. Kolmas vorm sellest sõnast, paraklesis, on nimisõna, mis tähendab “lohutamist”, “õhutamist”, “trööstimist” ja “anumist”.

Parakletos tähendab sõna-sõnalt kedagi, kes “on kutsutud kellegi juurde” või “kellelegi abiks” (Vine’s Complete Expository Dictionary of Old and New Testament Words, 1985, “Comfort, Comforter, Comfortless”). Selle ajastu kreeka keeles kasutati seda sageli juriidilise nõustaja kohta, kes tegeles kohtus inimese kaitsmisega. Kõik need kolm kreekakeelset sõna on tuletatud kreeka tüvest, mis tähendab “kellegi juurde kutsuma”, viidates abipalvele.

Nende tähenduste põhjal näeme, et parakletos - kui seda kasutatakse Jumala Vaimu kui meie Trööstija kirjeldamiseks - osutab abistajale, kes on meie jaoks hädaajal kättesaadav. See vahendab meile Jumala juhiseid ja abi sarnaselt advokaadiga, “kaitsenõustajaga”, justkui oleksime kohtu ees.

Paulus illustreeris seda 2Ko 1. Pauluse kirjeldus Pühast Vaimust kui meie Abistajast on enamuses kaasaja tõlgetes suures osas oma mõju kaotanud. Selle põhjuseks on asjaolu, et kreeka sõnu parakletos, paraklesis ja parakaleo on raske ühe eestikeelse sõna vahendusel edasi anda. Eestikeelsed sõnad, mida tõlkijad on enamasti kasutanud - trööstima ja troost - ei väljenda piisaval määral kreekakeelsete sõnade tähendust.

Kompenseerimaks seda puudust tõlkes, oleme me nurksulgudes asendanud tõlkijate poolt kasutatud sõnad trööstima ja troost sõna aitama sobivate vormidega või fraasidega, mis sisaldavad abi mõistet. See suurendab Pauluse eesmärgi mõjujõudu.

“Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige [taevase vaimse abi] Jumal, kes meid [aitab] kõigis meie viletsusis, et meie võime [aidata] neid, kes on kõiksuguses viletsuses, [vaimse abiga], millega Jumal meid endid [aitab]. Sest otsekui Kristuse kannatamisi tuleb rohkesti meie peale, nõndasamuti tuleb meile rohkesti ka [vaimset abi] Kristuse kaudu. Olgu meil nüüd viletsust, siis sünnib see teie [vaimseks aitamiseks] ja päästmiseks; või kui saame [vaimset abi], siis sünnib seegi teie [vaimseks aitamiseks] ja see teostub samade kannatamiste kandmiseks, mida meiegi kannatame; ja meie lootus teie kohta on kindel, sest me teame, et otsekui teil on osa kannatustest, nõnda on teil osa ka [taevasest vaimsest abist]” (2Ko 1:3-7).

Paulus soovis, et korintlased ei unustaks kunagi oma võimalust saada võimast abi ja loodaksid universumi Loojale. “Sest Tema on öelnud: "Ma ei hülga sind ega jäta sind maha!" Nii võime siis julgesti öelda: "Issand on minu abimees, ei ma karda! Mis võib inimene mulle teha?"” (He 13:5-6).

Jumal ei piirdu ainult nende aitamisega, kes Teda teenivad. Ta inspireerib ja juhib neid oma Vaimu kaudu. Paulus kirjutas: “Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed” (Ro 8:14). Peetrus selgitas täiendavalt, et “Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades seda Jumala käest” (2Pe 1:21).

Uurime, kuidas on Jumal oma teenreid ajastute kestel juhtinud ja inspireerinud.

JUMALA TÕOTUS UUEST AJASTUST

Kas Jumal tõotas, et Vaimuga täidetud Taaveti järeltulija hakkab juhtima ja kohut mõistma Tema rahva üle?
“Aga Iisai kännust tõuseb Vitsuke [Kristus] ja Võsu tema [kuningas Taaveti isa Jesse] juurtest kannab vilja! Ja Tema peal hingab Issanda Vaim, tarkuse ja mõistuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Issanda tundmise ja kartuse Vaim! Tema õndsus on Issanda kartuses! Ei Ta mõista kohut oma silma nägemise ega noomi oma kõrva kuulmise järgi, vaid Ta mõistab viletsaile kohut õiguses ja noomib hädalisi maal õigluses… Õigus on Tal vööna niudeil ja ustavus põllena puusadel” (Js 11:1-5).

Kuidas kavatseb Jumal muuta inimese südant?
“Ja ma annan teile uue südame ja panen teie sisse uue vaimu! Ma kõrvaldan teie ihust kivise südame ja annan teile lihase südame! Ma panen teie sisse oma Vaimu ja teen, et te käite mu seadluste järgi ja peate mu kohtuseadusi ning täidate neid! Ja te saate elada maal, mille ma olen andnud teie vanemaile; teie olete minu rahvas ja mina olen teie Jumal” (Hs 36:26-28).

Jumala Vaim ei ole aseaine teadmisele heast ja kurjast, mis tuleb Jumala käskudest ja seadustest. Pigem annab Jumal oma Vaimu kaudu meile väge, mida vajame Tema Sõnale kuuletumiseks ja Tema tahte täitmiseks.

Kas Jumal on tõotanud anda oma Vaimu kõigile?
“Ja pärast seda sünnib, et ma valan oma Vaimu kõige liha peale…” (Jl 3:1).

Jumalal on pikaajaline plaan inimloomuse muutmiseks ja ukse taasavamiseks, et kogu inimkond saaks vastu võtta Tema Vaimu. See uks suleti, kui Aadam ja Eeva eemaldusid Jumalast ning otsustasid hea ja kurja tundmise puu kasuks. See uks on mainitud muutuse võtmeks. See on uue inimeste ja Jumala vahelise suhte võtmeks - kahetseda ja tunnistada Tema poja, Messia Jeesuse, ohvrit pattude andeks saamiseks.

Kas Jumal on pühendunud nende üleüldiste muutuste elluviimisele?
“Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma teen Iisraeli sooga ja Juuda sooga uue lepingu: … ma panen nende sisse oma käsuõpetuse ja kirjutan selle neile südamesse; siis ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks! Siis üks ei õpeta enam teist ega vend venda, öeldes: "Tunne Issandat!", sest nad kõik tunnevad mind, niihästi pisukesed kui suured, ütleb Issand; sest ma annan andeks nende süü ega tuleta enam meelde nende pattu” (Jr 31.31-34).

Jumal on pühendunud sellele, et teha oma Vaim kättesaadavaks kõigile Iisraeli hõimudele - tulevasele taastatud rahvale, kes koosneb kõigist Aabrahami järeltulijatest tema pojapoja Jaakobi kaudu. Sel ajal kasutab ta neid näitena kõigile teistele rahvastele meeleparanduse õpetamiseks, et ka need saaksid Püha Vaimu vastu võtta.

“Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: nüüd pööran ma Jaakobi vangipõlve ja halastan kogu Iisraeli soo peale ning olen agar oma püha nime pärast! Ja nad peavad unustama oma teotuse ja kõik oma truudusetuse, mida nad on osutanud minu vastu, kui nad julgesti elavad omal maal ja ükski ei hirmuta neid! Kui ma toon nad tagasi rahvaste seast ja kogun neid nende vaenlaste maadest, siis ma ilmutan nende kaudu oma pühadust paljude paganate silme ees!”

“Ja nad peavad tundma, et mina, Issand, olen nende Jumal, kes neid viis vangi paganate juurde, aga kes nad jälle kogub nende omale maale ega jäta enam ühtki neist sinna! Ma ei peida enam oma palet nende eest, sest ma valan oma Vaimu Iisraeli soo peale, ütleb Issand Jumal" (Hs 39:25-29).

Kuidas mõjutab uus Iisrael - Jumala Vaimu poolt juhitud rahvas - teisi rahvaid?
“Ja paljud rahvad lähevad ning ütlevad: Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, et Ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia Tema radu; sest Siionist väljub käsuõpetus ja Jeruusalemmast Issanda sõna” (Js 2:3).

Kui Jumala Vaimu viljad - näiteks harmoonia, koostöö ja hoolitsus teiste eest - paljunevad taasloodud Iisraelis, näevad teised rahvad neid tulemusi ja soovivad neist osa saada. Nad tulevad Jeruusalemma juhatust saama. “Neil päevil sünnib, et kümme meest igakeelsete paganate hulgast haaravad kinni Juuda mehe hõlmast ja ütlevad: "Meie tahame minna ühes teiega, sest me oleme kuulnud, et Jumal on teiega”” (Sk 8:23). See toimub muidugi alles peale Jeesuse teist tulemist.

Mis pidi eelnema Jumala Vaimu kättesaadavaks tegemisele kõigile inimolenditele?
“Sellepärast ongi lugeda Kirjas: "Vaata, mina panen Siionisse valitud kalli nurgakivi, ja kes Temasse usub, see ei satu häbisse!" Teile nüüd, kes usute, on Ta kallihinnaline… Teie aga olete "valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite Tema aulisi tegusid", kes teid on kutsunud pimedusest oma imelise valguse juurde, teie, kes muiste olite "mitterahvas", aga nüüd olete Jumala rahvas…” (1Pe 2:6-10).

Jumal pidi esmalt saatma oma poja Jeesuse inimkujul inimkonna Lunastajaks ja Päästjaks. Jeesus pidi surema pattude andeksandmise võimaldamiseks, et Püha Vaim võiks minna kõigi sisse, kes kahetsevad. Siis pidi Ta rajama oma kiriku (Mt 16:18), et Tal oleks välja koolitatud “kuninglik preesterkond” (1Pe 2:9), kes oleks valmis Teda aitama inimestele Jumala teede õpetamisel, kui Ta pöördub tagasi rajama oma Kuningriiki. Seepärast pöörab ja koolitab Jumal praegusel ajal oma Vaimu jõul “valitud sugu” Jeesuse asutatud kiriku liikmeteks.

Kas Jeesuse sünd oli seotud Jumala plaaniga Jaakobi järeltulijate jaoks, mis ei ole veel täide läinud?
“Siis ingel ütles temale: "Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa saad käima peale ning tood ilmale Poja ja paned Temale nimeks Jeesus. Tema saab suur olema ja Teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks, ja Issand Jumal annab Temale Ta isa Taaveti aujärje, ja Ta valitseb igavesti Jaakobi soo üle ning Tema kuningriigil ei ole otsa”” (Lk 1:30-33).

Kas Pühal Vaimul oli täita oluline osa Jeesuse sündimise ja missiooni juures?
“Ingel vastas ning ütles temale: "Püha Vaim tuleb su peale ja Kõigekõrgema vägi varjab sind; sellepärast peab ka Püha, kes sinust sünnib, nimetatama Jumala Pojaks”” (Lk 1:35).

“Sest see, kelle Jumal on läkitanud, räägib Jumala sõnu; sest Jumal ei anna Vaimu mõõdu järgi! Isa armastab Poega ja on kõik andnud Tema kätte” (Jh 3:34-35).

Neli tunnistust Jeesuse elust ja tööst, neli evangeeliumit, omistavad Tema jumalikud võimed Pühale Vaimu väele. Näiteks siis, kui “Vaim viis Jeesuse kõrbe kuradi kiusata” (Mt 4:1) ja Ta seisis kiusatustele edukalt vastu (salmid 3-11), “läks Jeesus tagasi Vaimu väes Galileasse; ja kuuldus temast levis kogu ümberkaudsele maale. Ja ta õpetas nende kogudusekodades, ja kõik andsid temale au. Ja Ta tuli Naatsaretti, kus ta oli üles kasvanud, ja läks oma harjumust mööda hingamispäeval kogudusekotta ja tõusis üles lugema. Ja Tema kätte anti prohvet Jesaja raamat” (Lk 4:14-17).

Kas Jeesus pidas Jesaja ettekuulutusi oma missiooni kohta käivateks?
“Ja kui Ta raamatu avas, leidis Ta koha, kuhu oli kirjutatud: "Issanda Vaim on minu peal; seepärast on Ta mind võidnud kuulutama evangeeliumi vaestele; Ta on mind läkitanud kuulutama vabakssaamist seotuile ja nägemist pimedaile, laskma rõhutuid vabadusse, kuulutama Issanda meelepärast aastat!" Ja kui Ta raamatu oli kokku keeranud, andis Ta selle kojasulase kätte ja istus maha; ja kõikide silmad kogudusekojas olid sihitud Tema peale. Ta hakkas neile kõnelema: "Täna on see kiri täide läinud teie kuuldes”” (Lk 4:17-21; võrdle Js 61:1-2).

Jeesus kuulutas oma teenistuse algust lihaliku inimolendina oma kodulinna Naatsareti sünagoogis hingamispäeval. Ta tegi seda, lugedes ettekuulutust Messia kohta Jesaja 61:1-2. Seejärel kinnitas Ta, et on see, keda Jesaja ette kuulutas. Ta kinnitas, et Jumal oli Ta võidnud Messiaks Püha Vaimuga ja see Vaim andis Talle jõudu oma teenistuse alustamiseks, et kuulutada evangeeliumi.

Jeesus luges siiski ainult selle osa Jesaja ettekuulutusest, mis osutas Tema esimesele tulemisele. Sama ettekuulutus kirjeldab ka seda, mida Ta teeb oma taastuleku järel: “[Ta on mind läkitanud] tasuma Siioni leinajaile, andes neile laubaehte tuha asemele, rõõmuõli leina asemele, ülistusrüü kustuva vaimu asemele, et neid nimetataks "õigluse tammedeks", "Issanda istanduseks", millega Ta ennast ehib! Nad ehitavad üles muistsed varemed, taastavad esivanemate laastatud paigad ja uuendavad hävitatud linnad, mis põlvede jooksul on olnud laastatud” (Js 61:3-4).

See, mida Jumal alustas Jeesus Kristuse ajal Püha Vaimu jõu kaudu, oli ainult nende asjade algus, mida Ta kavatseb oma Vaimu kaudu saavutada. Ilmutusraamatus on tsiteeritud Jeesust ütlemas: “Mina, Jeesus, läkitan oma ingli teile seda tunnistama kogudustes! Mina olen Taaveti juur ja sugu, helkjas koidutäht" (Ilm 22:16). Johannes, Ilmutusraamatu autor, jätkab: “Ja Vaim ja pruut ütlevad: "Tule!" Ja kes seda kuuleb, öelgu: "Tule!" Ja kellel on janu, tulgu; ja kes tahab, võtku eluvett ilma hinnata” (salm 17).

See sõnum Piibli viimasest peatükist kutsub kõiki osa saama Jumala Vaimust ja nautima selle vilju. Ainult selle vili võib kustutada kõigi inimolendite vaimse janu ja igatsuse. Inimkonna ettevalmistamine Püha Vaimu vastu võtmiseks algas Jeesuse esimese tulekuga.

Vaatame, kuidas kasutab Jumal oma Vaimu nende väheste ettevalmistamiseks, keda Ta kutsub praegu ja tulevikus maailma valguseks - kuningateks ja preestriteks, kes aitavad Jeesusel pöörata kogu maailma.

PÜHA VAIM KIRIKUS

Kui oluline on Püha Vaim meie suhtes Jumal Isa ja Jeesus Kristusega?
“Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed. Sest te ei ole saanud orjapõlve vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapsepõlve Vaimu, kelles me hüüame: "Abba! Isa!" Seesama Vaim tunnistab ühes meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed. Kui me aga oleme lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui ka Kristuse kaaspärijad, et kui me ühes Temaga kannatame, siis meid ühes Temaga ka austatakse” (Ro 8:14-17).

Ainult neid, kelles on Püha Vaimu jõu kaudu kohal Jumal Isa ja Jeesus Poeg, nimetatakse “Jumala lasteks”.

Pange tähele, et Jumal juhib oma lapsi oma Vaimu kaudu. Ta ei sunni neid. Jumala Vaim annab jõudu ainult neile, kes otsustavad vabalt Teda teenida. See selgitab, miks Paulus kirjutas nii: “Seepärast ärgu valitsegu siis patt teie surelikus ihus, et te kuulaksite teda tema himudes. Ärge ka mitte andke oma liikmeid ülekohtu relviks patule, vaid andke iseendid Jumalale kui need, kes surnuist on saanud elavaks, ja oma liikmed õiguse relviks Jumalale” (Ro 6:12-13).

Paulus ütleb meile, et Jumal aitab meil oma Vaimu kaudu õigesti elada. Kui me vastame Talle, loob Ta meis üha enam oma jumalikku olemust ja iseloomu, kuid Ta ei sunni meid. Me peame lubama Tal meid aidata, et me saaksime toimida usus. Kui me vajame rohkem usku, annab Ta meile seda (Ef 2:8; võrdle Ps 1:1-3).

Kas ilma Püha Vaimuta on võimalik olla tõeline kristlane?
“Kes siis lihameeles on, need ei või olla Jumalale meelepärased. Aga teie ei ole lihameeles, vaid Vaimus, kui Jumala Vaim tõepoolest asub teie sees. Aga kellel ei ole Kristuse Vaimu, see ei ole Tema oma. Kui aga Kristus on teie sees, siis on küll ihu surnud patu pärast; aga vaim on elu õiguse pärast. Aga kui selle Vaim, kes Jeesuse on surnuist üles äratanud, teis elab, siis Tema, kes Kristuse Jeesuse surnuist üles äratas, teeb ka teie surelikud ihud elavaks oma Vaimu läbi, kes teis elab” (Ro 8:8-11).

Igaüks, kes väidab, et ta on Kristuse pöördunud järgija, kuid ei ole tõeliselt meelt parandanud ja saanud Püha Vaimu kaudu enese sisse Jumala väge, eksib rängalt oma staatuse osas Jumala silmis. Sellise isiku nägemust elust kujundavad suures osas jätkuvalt tema lihalikud tunded, ihad ja impulsid, sest “liha himustab Vaimu vastu ja Vaim liha vastu; need on üksteise vastu…” (Ga 5:17).

Pange tähele, et Paulus kirjeldab Püha Vaimu lähtuvat nii Isast kui ka Jeesusest. Pühakiri näitab, et Vaimu jumalik jõud on meile kättesaadav nende mõlema kaudu. Kuid samas on see üks ja sama eraldamatu Vaim. Paulus selgitab: “Üks ihu ja üks vaim, nagu te ka olete kutsutud üheks lootuseks oma kutsumise poolest” (Ef 4:4).

Miks me vajame lisaks vaimsele jõule Püha Vaimu?
“Aga meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid Vaimu, kes on Jumalast, et teaksime, mis Jumal meile armust on andnud, ja seda me ka räägime mitte sõnadega, mida õpetab inimlik tarkus, vaid mida õpetab Vaim, ja seletame vaimseid asju vaimsetega” (1Ko 2:12-13).

Jeesus ütles oma jüngritele: “Teile on antud mõista Taevariigi saladusi, neile aga ei ole antud” (Mt 13:11). Ilma Jumala Vaimuta ei suuda keegi täielikult mõista Pühakirja. Jumala abi, mis tuleb Tema Vaimu kaudu, on oluline meile kõigile, et me saavutaksime sellise arusaamise taseme.

Käsuõpetuse vaim ja kirjatäht

Naatsareti Jeesuse õpetused on revolutsioonilised - mitte seepärast, et Ta oleks tühistanud Jumala ilmutatud seadused, vaid seetõttu, et Ta laiendas neid, näidates nende vaimset eesmärki.

Pange tähele Tema Mäejutlusest tuttavaid sõnu, Tema õpetust Jumala käskude kohta: “Ärge arvake, et ma olen tulnud tühistama käsuõpetust või prohveteid; ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma” (Mt 5:17). Jeesus rääkis lihtsalt. Jumala seadus ei ole tühistatud ja Kristuse enda sõnade kohaselt on igaüks, kes vastupidist õpetab, Temaga vastuolus ja tekitab endale tõsiseid probleeme (salmid 18-19).

Mõned inimesed oletavad ja õpetavad, et me ei pea pidama Jumala seadust, sest Jeesus “täitis” selle. Nad mõistavad Jeesuse selgeid sõnu põhimõtteliselt valesti. Sõna, mis on selles lõigus tõlgitud kui “täitma”, tähendab “täis saama, täitma ääreni” (vt ka Vine’s Complete Dictionary of Old and New Testament Words, 1985, “Fill”). Sama sõna on kasutatud võrkude täitumise kohta kaladega (Mt 13:48). Nii nagu kalamees täidab oma võrgud kaladega, “täitis” Jeesus täiuslikult Jumala käsuõpetuse. Ta järgis täiuslikult kümmet käsku, sealhulgas ka Jumala seaduste vaimset eesmärki ja näitas, kuidas me peaksime neid seadusi rakendama.

Kuidas laiendas Jeesus käsuõpetust, näidates selle täiuslikumat ja sügavamat vaimset eesmärki? Pange tähele näidet Matteuse 5:27-28: “Te olete kuulnud, et on öeldud: sa ei tohi abielu rikkuda! Aga mina ütlen teile, et igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on juba abielu rikkunud temaga oma südames.”

Abielurikkumine kui amoraalne tegu on kaheksanda käsu kohaselt patt (2Mo 20:14). Siiski ei peegelda selle käsu kirjalik sõnastus - seaduse kirjatäht (2Ko 3:5-6) - täielikult Jumala kavatsust. Jeesus näitas, et seaduse vaim - selle vaimne sisu ja eesmärk - on kirjatähest palju laiem ja hõlmab isegi meie mõtteid teiste suhtes. Ta õpetas, et himurad mõtted on mõtteline, emotsionaalne ja vaimne abielurikkumine ning vastuolus Tema tahte põhiprintsiibiga, mis eeldab ligimese nagu iseenda armastamist (Mt 22:39).

Analoogselt laiendas Kristus seitsmenda käsu mõtet, mis keelab tapmise (2Mo 20:13). “Te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: sa ei tohi tappa, ja kes iganes tapab, kuulub kohtu alla. Kuid mina ütlen teile, et igaüks, kes on oma vennale vihane, kuulub kohtu alla; aga kes iganes oma vennale ütleb “raka!”, kuulub Suurkohtu alla; aga kes ütleb “Sa jõle!”, kuulub põrgutulle” (Mt 5:21-22). Jeesus selgitas, et kontrollimatu või õigustamatu viha võib rikkuda seitsmenda käsu vaimset eesmärki.

Ta jätkas: “Taas te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: sa ei tohi valet vanduda! ja: pea Issandale oma vanded! Aga mina ütlen teile: ärge üldse vanduge, ei taeva juures, sest see on Jumala aujärg; ega maa juures, sest see on Tema jalgealune järg; ega Jeruusalemma juures, sest see on suure Kuninga linn. Ära vannu ka oma pea juures, sest sina ei või ühtki juuksekarva teha valgeks ega mustaks; vaid teie kõne olgu: jah, jah, või: ei, ei; aga mis üle selle on, see on kurjast” (salmid 33-37).

Jeesuse õpetus vannete kohta illustreerib teist aspekti seaduse vaimu rakendamisel kirjatähe asemel. Selles näites eeldab käsu aluseks olev vaimne printsiip, et need, kes teenivad Jumalat, oleksid ausad kõiges, mida nad ütlevad. Nad ei tohiks anda vannet enne, kui saab olla kindel nende sõnade aususes ja tõelisuses. Seepärast peaks käsk, mis keelab meil “tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana” (2Mo 20:16), tähendama meie jaoks palju enamat kui ainult nõuet rääkida vande all tõtt. Jeesus muutis selle käsu rakendamise veelgi karmimaks, öeldes: “Ärge üldse vanduge.”

Oma Vaimu abil võimaldab Jumal meil mõista, et käsu mõte võib ulatuda kaugemale kirjatähest - täpsest sõnastusest, mida on kasutatud viies seaduseraamatus, Piibli esimeses viies raamatus. Jumal soovib, et me vaataksime konkreetset probleemi, mida kirjalik käsk käsitleb ja arutleksime, kuidas me peaksime nende käskude mõtet järgima, pidades silmas kogu Jumala Sõna mõtet või vaimu, mille tähtsust rõhutasid Kristus ja Tema apostlid.

See eeldab tarkust ja vaimset tasakaalukust, mille me saame omandada ainult siis, kui meid juhib Jumala Vaim. Neil, kellel ei ole Jumala Vaimu, lihtsalt see taju puudub. Pigem kalduvad nad olema loomupäraselt “vaenulikud” Jumala käskude suhtes (Ro 8:7) ja pidama neid “rumaluseks” (1Ko 2:14). Need ei paista neile Jumala tarkusena, mida tuleb korralikult mõista ja “õieti jagada” (2Ti 2:15).

Jumal aitab meil oma Vaimu kaudu hakata taipama, kuidas rakendada sellisel kujul Pühakirjas sisalduvaid põhimõtteid - tajuda ja aru saada nende kirjakohtade õigest rakendamisest. See tähendab, et meie käitumisstandardid peavad olema veelgi kõrgemad kui need, mida on väljendatud meile kirjasõna kaudu Vanas Testamendis.

Jeesus illustreerib seda kahe täiendava näite abil. Esmalt Ta selgitab: “Sest ma ütlen teile, kui teie õigus pole palju parem kirjatundjate ja variseride omast, siis te ei saa Taevariiki” (Mt 5.20; võrdle Lk 18:11).

Ta õpetas samuti: “Nõnda ka teie: kui te olete kõik teinud, mis teid on kästud, siis öelge: me oleme kõlvatud sulased; me oleme teinud, mis meie kohus oli teha” (Lk 17:10). Meie õigus peab ületama käsu kirjatähe. Meist saavad Jumala head teenrid ainult siis, kui me hakkame lisaks Talle kuuletumisele taipama ja rakendama neid põhiprintsiipe (nagu usk, lootus, armastus, õiglus ja halastus), millel põhineb Jumala Sõna tervikuna.

Jumal annab meile oma Vaimu, et me suudaksime õigesti mõista ning rakendada Pühakirja vaimu ja mõtet. (Jumala käskude vaimse aluse ja eesmärgi paremaks mõistmiseks tellige endale kindlasti meie tasuta ingliskeelne broshüür “Kümme käsku”.)

Kas me peaksime paluma Jumalal ennast Tema Vaimu läbi juhtida, et mõista õigesti Pühakirja?
“Kui nüüd teie, kes olete kurjad, märkate anda häid ande oma lastele, kui palju enam Isa taevast annab Püha Vaimu neile, kes Teda paluvad” (Lk 11:13).

“Aga Trööstija, Püha Vaim, kelle minu Isa läkitab minu nimel, see õpetab teile kõik…” (Jh 14:26).

“Aga kui Tema, tõe Vaim, tuleb, siis Ta juhatab teid kõigesse tõesse…” (Jh 16:13)

Esitatud kirjakohtade põhjal on selge, et Jumal juhib meid ning Ta teeb seda oma Vaimu kaudu.

Kas Jumal soovib, et me kasvaksime ja muutuksime vaimselt küpsemaks?
“Ega jääks enam väetiteks lasteks, keda õõtsutatakse ja kõigutatakse igas õpetuse tuules inimeste pettemänguga ja nende vembutamisega eksiõpetusse võrgutamiseks; vaid et me tõtt taotledes armastuses kasvaksime kõiges selle sisse, kes on pea, Kristus” (Ef 4:14-15).

“Et teie nüüd, armsad, seda ette ära teate, siis hoiduge sellest, et üleannetute eksitused teid ei kisuks ühtlasi kaasa eksitusse ning te ei langeks ära oma kindlalt aluselt. Aga kasvage meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse armus ja tunnetuses. Temale olgu austus nii nüüd kui igaviku päevil” (2Pe 3:17-18).

“Himustage otsekui vastsündinud lapsed vaimset täispiima, et te selle läbi võiksite kasvada õndsuseks” (1Pe 2:2).

Kui me võtame vastu Jumala Vaimu, ei ole me enam vaimsed lapsed. Me peame hakkama kiiresti kasvama, õppides Jumalale meelepärase eluviisi põhitõdesid, toitudes Sõna täispiimast. Kui me seda teeme, tegutseb Jumal Püha Vaimu kaudu meie sees, et muuta meie elu.

Kas meiepoolsed jõupingutused on vajalikud?
“Püüa hoolega osutuda kõlbavaks Jumalale kui töötegija, kellel pole tarvis häbeneda, kes tõesõna jagab õieti” (2Ti 2:15).

“Nõnda siis, mu armsad, otsekui te ikka olete olnud sõnakuulelikud, mitte üksnes nagu siis, kui ma olin teie juures, vaid ka nüüd veel rohkem minu ära olles, nõudke oma päästet kartuse ja värinaga” (Fi 2:12).

“Mu poeg! Kui sa mu sõnad vastu võtad ja mu käsud enesele talletad, lased oma kõrva tarkust tähele panna, pöörad oma südame mõistuse poole, jah, kui sa aru appi kutsud ja tood oma hääle kuuldavale mõistuse heaks, kui sa seda otsid nagu hõbedat ja püüad leida nagu peidetud varandust, siis sa mõistad Issanda kartust ja leiad Jumala tunnetuse” (Õp 2:1-5).

Jumal soovib, et me uuriksime Pühakirja selle korrektse mõistmise eesmärgil. Ta tahab, et me õpiksime, kuidas rakendada efektiivselt Tema Sõna oma igapäevases elus. Pühakiri ütleb meile, et “tahke roog on täisealiste jaoks, nende jaoks, kelle meeled vilumuse tõttu on harjunud vahet tegema hea ja kurja vahel” (He 5:14).

Vastupidiselt öeldakse neile, kes ei kasva vaimselt: “Sest teie, kes aja poolest peaksite olema õpetajad, vajate jälle, et teile õpetataks Jumala sõnade esimesi algeid, ja olete saanud nende aruliseks, kellele läheb tarvis piima, aga mitte tahket rooga. Sest igaüks, kes veel tarvitab piima, ei saa õieti aru õiguse sõnast, sest ta on alles laps” (salmid 12-13). Kui meie teadmine Jumala Sõna kohta suureneb, peaks märkimisväärselt kasvama ka meie oskus rakendada õigesti ellu selle vaimseid põhimõtteid.

Pange tähele Pauluse palvet Jumala pöördunud laste eest: “Sellepärast ma nõtkutan põlvi Isa ees, kelle lasteks nimetatakse kõiki suguvõsasid taevas ja maa peal, et Ta annaks teile oma au rikkust mööda saada tugevaks Tema Vaimu läbi seespidise inimese poolest, et Kristus usu kaudu elaks teie südameis ning te oleksite juurdunud ja rajatud armastusse, et võiksite täiesti mõista ühes kõigi pühadega, milline on armastuse laius ja pikkus ja kõrgus ja sügavus, ja ära tunda Kristuse armastuse, mis ületab kõik tunnetuse; et te oleksite täidetud Jumala kõige täiusega” (Ef 3:14-19).

Paulus palus, et Jumal aitaks oma lastel mõista Tema tahet, saada aru Tema Sõna mõttest. Oma Vaimu kaudu aitab Jumal meil muuta selle arusaamise osaks meie loomusest - kujundades seda oma iseloomu, oma jumaliku loomuse sarnaseks (2Pe 1:4). Koostöös meiega kirjutab Ta oma seaduste põhimõtted meie südametesse ja mõistusesse (He 8:10).

Iseloomu kujundamise imeline protsess on tõeline ime. Me ei suuda seda eales omal jõul saavutada. Seepärast kirjutas Paulus: “Sest teie olete armust õndsaks saanud usu kaudu ja see pole mitte teist enestest; see on Jumala and; mitte tegudest, et ükski ei saaks kiidelda. Sest meie oleme Tema teos, Kristuses Jeesuses loodud headele tegudele, mis Jumal on enne valmistanud, et me käiksime nendes” (Ef 2:8-10).

Ükski meiepoolne jõupingutus - kui seda ei toeta Jumala Vaimu jõud - ei suuda meid eales vormida selliseks nagu Jumal soovib. Kui meie sees tegutseb Tema Vaim, siis muutume me Tema teoseks ja suudame teha tegusid, mis on Talle tõeliselt meeldivad. Me suudame mõista, millised on need õiged teod, sest Jumal aitab meil oma Vaimu jõu kaudu taibata, kuidas järgida “iga Jumala sõna” vaimu ehk mõtet (Lk 4:4).

Kuidas defineerib Piibel “häid tegusid”, milles me peaksime “käima”?
“Kõige rahva seast on see, kes Teda kardab ja teeb õigust, Tema meele järgi” (Ap 10:35).

“Kes teie seas on tark ja arusaaja? Näidaku see oma hea eluviisiga oma tegusid targas tasaduses” (Jk 3:13).

“[Kristus,] kes iseenese andis meie eest, et meid lunastada kõigest ülekohtust ja puhastada enesele pärisrahvaks, kes agar on tegema häid tegusid” (Tt 2:14).

“Nemad väidavad, et nad tunnevad Jumalat, aga tegudega nad salgavad; sest nad on jälgid ja sõnakuulmatud ja igaks heaks tööks kõlbmatud” (Tt 1:16).

“Ülekohus” ei kuulu kuidagi “heade tegude” alla. Pigem on see, kes “teeb õigust”, tuntud ka oma “hea eluviisi” poolest. Jeesus rõhutas seda tõde kui Ta ütles: “Mitmed ütlevad minule tol päeval: Issand, Issand, kas me ei ole Sinu nimel ennustanud ja Sinu nimel ajanud välja kurje vaime ja Sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid? Ja siis ma tunnistan neile: ma ei ole elades teid tundnud, taganege minust, te ülekohtutegijad!” (Mt 7:22-23).

Vastukaaluks kirjutab Jumal Püha Vaimu jõul oma seadused meie südametesse ja meeltesse, võimaldades meil Pühakirjale kuuletuda (He 10:15-16; Hs 36:26-27). Peetrus kirjutas: “Kui sõnakuulelikkuse lapsed ärge anduge endistele himudele, nagu siis kui teil puudus õige teadmine; vaid nõnda nagu see, kes teid on kutsunud, on püha, saage ka ise pühaks kõigis eluviisides” (1Pe 1:14-15).

Õiged teod on Jumala Sõnas leiduvate põhimõtete rakendamine, mis leiab aset Püha Vaimu juhatusel ja abiga. Seepärast meenutab Jeesus meile, et “inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust” (Mt 4:4). Me saame seda sihikindlalt ellu rakendada aga ainult siis, kui Jumal tegutseb meie sees oma Vaimu kaudu.

UUS LOODU KRISTUSES

Kuidas kirjeldab Paulus neid, keda muudetakse peale ristimist Püha Vaimu poolt?
“… te olete endid lahti riietanud vanast inimesest tema tegudega, ja olete riietunud uude inimesse, kes on uuendatud õigesti tunnetama oma Looja kuju järgi” (Kl 3:9-10).

“Sest te olete kõik usu kaudu Jumala lapsed Kristuses Jeesuses. Sest nii paljud kui teid on Kristusesse ristitud, olete Kristusega riietatud” (Ga 3:26-27).

“… kellele Jumal tahtis teada anda, milline on selle saladuse auhiilguse rikkus paganate seas - see on Kristus teie sees, auhiilguse lootus” (Kl 1:27).

“Niisiis: kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu; vana on möödunud, vaata, uus on tekkinud” (2Ko 5:17).

“Ent nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minu sees! Ja mida ma nüüd elan lihas, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese andnud minu eest” (Ga 2:20).

Kui Püha Vaim muudab meie meeled ja südame, “riietume me Kristusega”. Paulus kirjeldab seda dramaatilist muutust meie peas ja südames kui Jeesus Kristust elamas meie sees. Me “riietume lahti vanast inimesest tema tegudega” ja “riietume uude inimesse”. Meid “uuendatakse” õiges tundmises ja meie meele vaimus. Jumala lastena saame me “Kristuses” tõeliseks uueks loominguks. Jumal muudab meid oma perekonna liikmeteks, oma tütardeks ja poegadeks (2Ko 6:18).

Millise kohustuse see paneb neile, keda muudetakse?
“Teil tuleb enesest ära heita endise elu poolest vana inimene, kes ennast hävitab järgides petlikke himusid, ja saada uueks oma meele vaimus ning riietuda uue inimesega, kes Jumala sarnaseks on loodud tõelise õiguse ja pühaduse sisse” (Ef 4:22-24).

“Riietuge siis kui Jumala valitud pühad ja armastatud südamliku halastusega, heldusega, alandusega, tasadusega, pika meelega, sallides üksteist ja andeks andes üksteisele, kui kellelgi on kaebust teise peale. Nõnda nagu Kristus teile on andeks andnud, nõnda tehke ka teie. Aga kõigele sellele lisaks olgu armastus; see on täiuslik side” (Kl 3:12-14).

Jumal tahab ja suudab kujundada meie sees oma jumalikku loomust (2Pe 1:4). “Ta on Tema, kes ei teadnud mingist patust, meie eest teinud patuks, et meie saaksime Jumala õiguseks Tema sees” (2Ko 5:21).

1. Moosese raamatu kaks esimest peatükki räägivad lühidalt, kuidas Jumal lõi füüsilise maailmaruumi ja rõhutavad, et Ta tegi esimese mehe ja naise. Nüüd töötab Ta aga palju olulisema loominguga, kujundades oma poegadele ja tütardele õiglast iseloomu. Seepärast on meie siiras meeleparandus niivõrd oluline kui Ta alustab meie sees seda protsessi. Me peame kogu südamest tahtma, et Ta looks meist uue inimese.

Miks on meiepoolne osalus nii oluline?

Õiglase iseloomu loomine on kahesuunaline protsess. Jumal annab meile teadmise ja jõu, mida me vajame. Meie peame tegema valiku õigesti elada. Ilma vaba valikuta oleksime me kõigest automaadid, mis tegutsevad nagu arenenud eelprogrammeeritud robotid. Seda Jumal ei soovi.

Jumal tahab, et me oleksime Tema lapsed, kes jagavad Tema väärtushinnanguid. Ta tahab, et me kasutaksime neid hinnanguid ja veendumusi selliste otsuste tegemiseks nagu Ta ise teeks. Miks? Ta soovib, et me “päriksime kõik asjad” - jagaksime Temaga kogu Tema loomingut. Ilmutuse 21:7 Ta ütleb: “Kes võidab, see pärib selle, ja mina olen temale Jumalaks, ja tema on minule pojaks.”

Pange tähele Pauluse vaimustust pärandi üle, mis on Jumalal meile varuks: “Seesama Vaim tunnistab ühes meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed. Kui me aga oleme lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui ka Kristuse kaaspärijad, et kui me ühes Temaga kannatame, siis meid ühes Temaga ka austatakse. Sest ma arvan, et selle aja kannatused ei ole midagi tulevase au vastu, mis meile peab ilmsiks saama” (Ro 8:16-18).

Midagi ei ole Jumalale olulisem meie vaimsest arengust. Meie areng on oluline, et me saaksime vastu võtta imelise pärandi, mis on Jumalal meile kui Tema lastele varuks: “Keegi on kuskil tunnistanud, öeldes: "Mis on inimene, et Sa temale mõtled, või inimese poeg, et Sa tema eest hoolitsed? Sa tegid ta pisut alamaks inglitest; Sa ehtisid teda au ja austusega; kõik Sa panid tema jalge alla!" Sest alistades kõik temale, ei jätnud Sa midagi temale alistamata. Aga nüüd me ei näe veel kõike temale alistatuna. Ent Teda, kes sai üürikeseks ajaks alamaks inglitest, Jeesust, me näeme Tema surma kannatamise pärast au ja austusega ehitud…” (He 2:6-9).

Kas Jeesus oli taoline nagu Jumal soovib meid inimolenditena näha?
“Aga me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, kõik ühtlasi heaks tuleb - neile, kes Tema kavatsuse järgi on kutsutud. Sest keda Ta on ette ära tundnud, need on Ta ka ette ära määranud olema Tema Poja näo sarnased, et Tema oleks esmasündinu paljude vendade seas” (Ro 8:28-29).

Jumal nägi oma meisterlikus plaanis ette, et Tema Pojast saab meie arengu eeskuju. Paulus selgitas, et Jumal on meid “kutsunud püha kutsega, … mis meile on antud Kristuses Jeesuses enne igavesi aegu” (2Ti 1:9).

Olles “Kristuses”, oleme me “ära määratud” saama Tema “näo sarnaseks” - nii nagu “Tema on nähtamatu Jumala kuju, kõige loodu esmasündinu” (Kl 1:15). Meie vaimne kasv peaks jätkuma “seniks kui me kõik jõuame ühisele usule ja Jumala Poja tunnetusele ning täieks meheks saame Kristuse täiuse täisea mõõtu mööda” (Ef 4:13). Seepärast “otse nõnda nagu me oleme kandnud muldse inimese kuju, nõnda me kanname kord ka taevast kuju” (1Ko 15:49).

Kas me saame lõpuks olla ülestõusnud Kristuse sarnased?
“Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed ega ole veel saanud avalikuks, mis me tulevikus oleme; aga me teame, et me Tema ilmudes oleme Tema sarnased…” (1Jh 3:2).

Kuidas peaks see teadmine meie uskumatust potentsiaalist meid motiveerima?
“Ja igaüks, kellel on niisugune lootus Tema peale, puhastab ennast, nõnda nagu Temagi on puhas” (1Jh 3:3).

Teades Jumala igavest plaani meie jaoks, peaks see meid kannustama puhastama oma südant ja mõtteid. “Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat,” ütles Jeesus (Mt 5:8). Jakoobus kirjutas: “Ent tarkus, mis on ülalt on küll kõigepealt puhas, siis rahulik, leplik, sõnakuulelik, täis halastust ja head vilja, kahtluseta, teeskluseta” (Jk 3:17).

Kelle südant ja mõtteid peaksime me jäljendama?
“Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel” (Fi 2:5).

Paulus oli just lõpetanud Kristuse peamiste iseloomuomaduste ja Tema poolt teiste suhtes võetud hoiakute kirjeldamise. Paulus rõhutas esmalt, et “Kristuses” peaks meie “Vaimu osadus” motiveerima meid jagama “sama armastust” teineteisega. “Kui nüüd mingisugune manitsus Kristuses, kui mingisugune armastuse troost, kui mingisugune Vaimu osadus, kui mingisugune südamlikkus ja kaastundmus kehtib, siis tehke mu rõõm täielikuks sellega, et mõtlete sama ja peate ühesugust armastust, olles üksmeelsed ja ühemõttelised” (salmid 1-2).

Siis selgitas Paulus, milline peaks olema õige motivatsioon kõigis meie suhetes. “Ega tee midagi riiu ega tühja au pärast, vaid arvate alanduses üksteist ülemaks kui iseennast, ja et ükski ei vaata selle peale, mis on tulus temale, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele” (salmid 3-4). Me peame mõtlema sama armastuse ja alandlikkusega, mis oli Jeesuse mõtetes.

VAIMU VILI

Kas me võime aeg-ajalt segada õigust ülekohtuga ja olla Jumalale meelepärased?
“Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle” (Mt 7:19).

“Sellest ilmneb, kummad on Jumala lapsed ja kummad kuradi lapsed. Ükski, kes ei tee õigust, ei ole Jumalast, ega see, kes ei armasta oma venda” (1Jh 3:10).

Pühakiri ilmutab, et Jumala lapsed patustavad aeg-ajalt peale ristimist (1Jh 1:18). Kui nad tahavad siiski Talle meelepärased olla, ei pea nad ainult Talle oma patte pihtima, vaid ka paluma, et Ta “puhastaks neid kõigest ülekohtust” (salm 9). Nad ei saa olla Jumalale meelepärased, kui nad jätkavad sihilikult patustamist.

Mõnest harjumusest, mis on juba varajasest lapsepõlvest külge jäänud, ei pruugi siiski olla lihtne vabaneda. Lapsepõlves kogetud järjepideva ahistamise ohvrid on taoliseks näiteks. Selliste pattude mõju kipub ahistamise ohvrites esile kutsuma tõsiseid nõrkusi. nende lõplik võitmine võib nõuda kauakestvaid sihikindlaid püüdlusi. Paulus sõnastas meie ülesande järgmiselt: “Sellepärast surmake oma maapealsed liikmed: hoorus, roppus, kired, pahad himud ja ahnus, mis on ebajumalateenistus” (Kl 3:5). Me suudame seda saavutada ainult Jumala Vaimu jõul.

Jakoobus seab Jumala nõuded laiemasse raamistikku: “Kas allikas samast soonest keedab välja magusat ja mõru vett? Ega viigipuu, mu vennad, või kanda õlimarju või viinapuu viigimarju? Ei soolaallikas või anda magusat vett! Kes teie seas on tark ja arusaaja? Näidaku see oma hea eluviisiga oma tegusid targas tasaduses. Kui teil aga on südames kibedat kadedust ja riiakat meelt, siis ärge kiidelge ja ärge valetage tõe vastu. See ei ole see tarkus, mis tuleb ülalt, vaid muldne, maine, kurjast vaimust pärit. Sest kus on kadedust ja riiakust, seal on korratust ja igat halba asja” (Jk 3:11-16).

Kuidas eristab Kristus oma tõelisi teenreid nendest, kes kuuluvad ikka sellesse maailma?
“Nende viljast te tunnete nad. Ega viinamarju nopita kibuvitstest või viigimarju ohakatest? Nõnda iga hea puu kannab head vilja, aga halb puu kannab halba vilja” (Mt 7:16-17; võrdle Fi 1:9-11).

Kuidas ärgitada Vaimu

Apostel Paulus manitses ühe enda asutatud koguduse liikmeid: "Ärge kustutage Vaimu!" (1Te 5:19). Ta kannustas noort evangelisti Timoteost: "... õhuta lõkkele Jumala armuande, mis sulle sai minu käte pealepanemise kaudu. Sest Jumal ei ole meile andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistliku meele vaimu" (2Ti 1:6-7).

Paulus võrdles Jumala Vaimu hõõguvate söetükkidega kustuvas lõkkes. Ta kannustas Timoteost neid süsi lõkkele õhutama, süütama neist uut leeki. Ta teadis, et me peame olema valvsad Jumala kingituse suhtes ja mitte laskma lõkkel kustuda.

Kuidas me võime alal hoida julgust, jõudu ja armastust, mida Jumal meile oma Vaimu kaudu annab? Mis üldse suudab kustutada või summutada meie esmase armastuse ja entusiasmi, mis tõmbab meid Jumala juurde ning võimaldab Tal aktiivselt meie elu muuta. Me leiame vastused erinevatest kirjakohtadest.

Paulus räägib meile: "Lõppeks, mu vennad, saage vägevaks Issandas ja Ta tugevuse jõus! Varustage endid kogu Jumala sõjavarustusega, et te suudaksite seista kuradi kavalate rünnakute vastu! Sest meil ei ole maadlemist vere ja lihaga, vaid valitsuste ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, taevaaluste kurjuse vaimudega. Sellepärast võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda püsima, kui te kõik olete sooritanud" (Ef 6:10-13).

Saatan teeb kõik, mis tema võimuses, et meid heidutada, valmistada meile pettumust ja tekitada meis hirmu, et me loobuksime usaldamast Jumalat. Mida siis mõtles Paulus, kui ta käskis meil võtta kaitseks kätte "kogu Jumala sõjavarustus"? Mida me saame kasutada selliste enesepettust soosivate tunnete nagu hirmu, apaatia ja heitumuse vastu?

Paulus jätkab: "Siis seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega ja teil olgu seljas õiguse soomusrüü ja kingadeks jalas valmidus rahuevangeeliumi kuulutamiseks. Kõige selle juures haarake usukilp, millega te võite kustutada kõik tigeda tulised nooled! Ja võtke enesele päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala Sõna" (salmid 14-17).

Paulus ütleb meile, et me peame püsima omandatud tões, keskendudes õiglasele elule hoolimata meid ümbritsevatest tingimustest. Me peame andma oma osa tõelise evangeeliumi levitamisel, mitte kunagi kaotades silmist igavest elu kui oma eesmärki ja kasutades Jumala Sõna mõõgana, mis lõikab läbi kogu pettuse.

Samavõrra oluline on see, mida mainib Paulus järgmisena: "Iga palve ja anumise kaudu, palvetage igal ajal Vaimus, ning olge selleks valvel kõige püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest, ja minugi eest, et minule, kui ma suu avan, antaks julgesti kuulutada evangeeliumi saladust, mille jaoks mina olen saadik ka ahelas, et ma julgesti kõneleksin sellest, nõnda nagu mu kohus on kõnelda" (salmid 18-20).

Meie suutlikkus jääda vaimselt tugevaks ja aktiivseks, sõltub sellest, mil määral me loodame Jumala peale. Meie suhtlemine selle abi saamiseks toimub palve kaudu.

Paulus ja tema abilised ei palvetanud ainult oma vajaduste pärast, vaid ka selle eest, et Jumal tugevdaks inimesi, kes nende töö läbi on usule pöördunud. "Selleks me palumegi alati teie eest, et meie Jumal peaks teid kutsumisväärseks ja teeks täielikuks kõik teie hea meele tubliduse ja teie usu teo väes, et meie Issanda Jeesuse Kristuse nime austataks teie sees ja teid Tema sees meie Jumala ja meie Issanda Jeesuse Kristuse armu mööda" (2Te 1:11-12).

Ta kannustas neid ka palvetama mitte ainult endi, vaid ka tema ja teiste kaastööliste eest usus: "Jääge kindlasti palvesse ja valvake palves tänuga, paludes ühtlasi ka meie eest, et Jumal meile avaks sõna ukse, et saaksime rääkida Kristuse saladust, mille pärast mina olengi seotud, et ma seda võiksin avaldada, nõnda nagu mul tuleb kõnelda" (Kl 4:2-4).

Ta soovis, et nad palvetaksid iseäranis tema edu eest evangeeliumi kuulutamisel ja tema teenistuse eest Jumala koguduse hüvanguks. "Ent mina manitsen teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi ja Vaimu armastuse läbi, minuga ühes võidelda eestpalvetega minu eest Jumala poole, et ma pääseksin uskmatu rahva käest Juudamaal ja et minu abistus Jeruusalemma heaks oleks armas pühade meelest" (Ro 15:30-31).

Jumala Vaimu tegevuse ärgitamiseks ja alalhoidmiseks meie elus tuleb hoida oma pilk sellel, mida Jumal üldiselt teeb. Kui me tegeleme liigselt ainult iseenda ja oma probleemidega, siis muutume me vastuvõtlikumaks Saatana negatiivsetele mõjutustele. Paulus soovitas uutel pöördunutel näha ennast osana suurest tööst, mida Jumal teeb. Olles sel ajal mees, kelle ülesandeks oli kuulutada evangeeliumi nende piirkonnas, kannustas ta neid entusiastlikult toetama oma jõupingutusi palvete kaudu.

Ta selgitas, miks on nende palved nii olulised: "Sest me ei taha, vennad, et teil oleks teadmata, missuguses viletsuses me olime Aasias, kuidas meid ülemäära vaevati üle meie jõu, nõnda et me isegi olime kahevahel oma elu pärast. Ja me olime enestegi arvates surma mõistetud, et me ei loodaks eneste peale, vaid Jumala peale, kes surnud üles äratab."

"Tema päästis meid nii suurest surmast ja päästab veelgi; Tema peale me loodame, et Tema ka edaspidi päästab, kui ühtlasi ka teie appi tulete palves meie eest, et paljude isikute käest meie heaks tulnud armuanni eest tõuseks tänu paljude suust meie eest" (2Ko 1:8-11).

Paulus mainib oma suurt muret nende pärast, kes on tema teenistuse kaudu pöördumisele tulnud: "Ma tänan oma Jumalat iga kord, kui ma teid meelde tuletan, alati igas oma palves teie kõikide eest rõõmuga palvetades; ma tänan teie osaduse pärast evangeeliumiga esimesest päevast siiani; ja olen kindel selles, et see, kes teis on alustanud hea töö, viib selle lõpule Kristuse Jeesuse päevani" (Fi 1:3-6).

On vajalik, et meie usaldus Jumala vastu oleks elav ja aktiivne. Vahel me peame kombineerima palveid paastuga, et suurendada oma innukust ning uuendada oma pühendumist Jumalale. Kuningas Taavet kirjutas, et ta "kurnas oma hinge paastumisega" (Ps 35:13). Paastumine on toidust ja joogist loobumine teatud aja vältel. See on vahend, mis aitab meil tajuda, et me ei saa hakkama ainult omal jõul. Paastumine võimaldab meil mõista, kui nõrgad me oleme ja kuivõrd me sõltume meist väljapoole jäävatest asjadest - asjadest, mida me peame sageli loomulikuks, nagu toit ja jook.

Piibel räägib, et suured usukangelased nagu Mooses, Eelija, Taaniel, Paulus ja Jeesus ise paastusid, et jõuda Jumalale lähemale (2Mo 34:28; 1Ku 19:8; Tn 9:3; 10:2-3; 2Ko 11:27; Mt 4:2).

Kegi küsis Jeesuselt küsimuse: "Miks Johannese ja variseride jüngrid paastuvad, aga Sinu jüngrid ei paastu?" Ta vastas: "Ega peiupoisid või paastuda sel ajal, kui peigmees on nende juures? Niikaua kui peigmees on nende juures, ei või nad paastuda. Aga päev tuleb, mil peigmees neilt ära võetakse, ja siis, sel päeval, nad paastuvad" (Mk 2:18-20).

Jeesus teadis, et Tema tõelised jüngrid peavad siis kui Ta ei ole enam lihalikul kujul koos nendega, paastuma, et hoida üleval oma innukust Tema teenimiseks. Nad peavad ärgitama eneses Püha Vaimu andi.

Jeesus selgitas ka õiget hoiakut, mis meil peaks paastumise suhtes olema: "Aga kui te paastute, siis ärge jääge kurvanäoliseks, nõnda nagu silmakirjatsejad; sest nad teevad oma palge näotuks, et rahvas näeks neid paastuvat. Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes! Vaid kui sina paastud, siis võia oma pea ja pese oma pale, et su paastumine ei oleks nähtav inimestele, vaid su Isale, kes on salajas. Ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule" (Mt 6:16-18).

Jakoobus ütleb meile: "Tulge Jumala ligi, siis Tema tuleb teie ligi" (Jk 4:8). Pideva palvetamise ja aeg-ajalt paastumise kaudu saame me sellega hakkama. Me saame kujundada omale harjumuseks ärgitada ja taassütitada eneses Jumala Vaimu.

Millist vilja peaks Jumala Vaim meis esile tooma?
"Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, heatahtlikkus, ustavus, tasadus, kasinus; selliste vastu ei ole käsk" (Ga 5:22-23).

Iga siin loetletud "vilja" aspekt on lihtsalt Jumala iseloomu peegeldus, mida Tema Vaim meie sees loob.

Kui oluline on armastus, üks Vaimu vilja aspekt, meie vaimse arengu seisukohalt?
"Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis" (Jh 13:35).

"Jumala armastus on välja valatud meie südameisse Püha Vaimu läbi ..." (Ro 5:5).

Jumal on armastus (1Jh 4:8). Armastus on Tema loomuse aluseks. Paulus kirjeldab, kuidas peaks Jumala armastus meie sees muutma meie iseloomu: "Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ta ei ole kade, armastus ei suurustle, ta ei ole iseennast täis; ta ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha; ta ei rõõmutse ülekohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega; tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik! Armastus ei hävi ilmaski..." (1Ko 13:4-8).

Kas nende armastamine, kes meid armastavad, on piisav Jumalale meeldimiseks?
"Te olete kuulnud, et on öeldud: armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast. Aga mina ütlen teile: armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma Isa lasteks, kes on taevas..." (Mt 5:43-45).

Selgitades, et me ei peaks armastama ainult oma sõpru ja perekonda, vaid ka neid, kes meid ei armasta, rõhutas Jeesus taas meie vajadust Jumala Vaimu täiendava abi järgi. Loomupäraselt ei salli me inimesi, kes meid ei salli, kuid selline suhtumine viib lihtsalt kurjaga kurjale vastamiseni. Selle asemel me peaksime "mitte laskma kurjal võitu saada enese üle, vaid võitma kurja ära heaga" (Ro 12:21)

Pühakiri õpetab, et armastus on võlg, mis ei saa kunagi tasutud: "Ärgu olgu teil midagi kellegagi võlgu, kui et te üksteist armastate, sest kes teist armastab, on käsu täitnud. Sest käsk: "Sa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi tappa; sa ei tohi varastada; sa ei tohi ülekohut tunnistada; sa ei tohi himustada", ja iga teine käsk on kokku võetud sellesse sõnasse: "Armasta oma ligimest nagu iseennast"" (Ro 13:8-9). Armastus on kõigi Jumala käskude alus (Mt 22:35-40). (Üksikasjaliku selgituse saamiseks selle kohta, kuidas on Jumala seadus armastuse seadus, tellige meie tasuta ingliskeelne broshüür "Kümme käsku".)

Millised on mõned viisid rõõmu vaimse vilja väljendamiseks?
"Mõista nad süüalusteks, Jumal! Nad langegu oma nõupidamiste tõttu; nende üleastumiste hulga pärast lükka nad ära, sest nad on Sinule vastu hakanud! Aga rõõmsad olgu kõik, kes Sinu juures pelgupaika otsivad; igavesti hõisaku nad, sest et Sina kaitsed neid; ja ilutsegu Sinus need, kes armastavad Sinu nime" (Ps 5:11-12).

"Sest kes on meie lootus või rõõm või kiitlemise pärg - kas mitte teiegi - meie Issanda Jeesuse Kristuse ees Tema tulemises? Sest teie olete meie au ja rõõm" (1Te 2:19-20).

"Ma tänan oma Jumalat iga kord, kui ma teid meelde tuletan, alati igas oma palves teie kõikide eest rõõmuga palvetades" (Fi 1:3-4).

Me võime iseäranis rõõmustada, teades, et Jumal on alati valmis meid isiklikult aitama - nii nagu Ta aitab meie vendi vaimus, kes on hajutatud üle kogu maailma.

Peetrus kannustab meid rõõmustama võimaluse üle austada Jumalat hea eeskuju andmise kaudu isegi siis, kui meid meie teenistuses halvasti koheldakse: "Armsad, ärge pidage võõraks tulekuumust enestes, mis teile on saanud katsumiseks, otsekui sünniks teile midagi võõrast, vaid sedamööda nagu teil on osa Kristuse kannatamistest, olge rõõmsad, et võiksite rõõmustuda ning hõisata Tema au ilmumisel" (1Pe 4:12-13).

Kas teistega rahu otsimine on samuti Jumala Vaimu oluline vili?
"Õndsad on rahunõudjad, sest neid hüütakse Jumala lasteks" (Mt 5:9).

"Ja kuidas nad võivad kuulutada, kui neid ei läkitata? Nõnda nagu on kirjutatud: "Kui armsad on nende sammud, kes häid sõnumeid kuulutavad!"" (Ro 10:15).

"Ent tarkus, mis on ülalt on küll kõigepealt puhas, siis rahulik, leplik, sõnakuulelik, täis halastust ja head vilja, kahtluseta, teeskluseta. Õiguse vilja aga külvatakse rahus nende heaks, kes peavad rahu" (Jk 3:17-18).

Miks on kannatlikkus üks osa Vaimu viljast?
"Aga meie ootame Tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus õigus elab! Sellepärast, armsad, seda oodates püüdke, et Ta teid leiaks veatuina ja laitmatuina rahus ja meie Issanda pikka meelt arvake õndsuseks..." (2Pe 3:13-15).

Jumal ei ole ilmutanud, millal saabub selle ajastu lõpp ja leiab aset Jeesuse taastulek (Ap 1:6-7). Tema Sõna annab meile nõu: "Siis olge nüüd pikameelsed, vennad, Issanda tulemiseni! Vaata, põllumees ootab maa kallist vilja ja on pikameelne seda oodates, kuni ta saab varajase ja hilise vihma. Olge nüüd teiegi pikameelsed, kinnitage oma südameid, sest Issanda tulemine on lähedal" (Jk 5:7-8).

Jumalal on suurepärane põhjus, miks Ta soovib meie kannatlikkust. "Issand ei viivita tõotust täitmast, nõnda nagu mõned peavad seda viivituseks, vaid Tema on pika meelega teie vastu; sest Ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik tuleksid meeleparandusele!" (2Pe 3:9). Oma lunastuse plaanis kavatseb Jumal anda kõigile, kes kunagi on elanud, võimaluse mõista Tema Sõna ja meelt parandada.

Seepärast soovib Ta, et me ootaksime kannatlikult, kuni Ta tegutseb oma graafiku kohaselt. "Saades vägevaks kõige väega Tema au vägevust mööda kõigeks püsivuseks ja pikaks meeleks, rõõmuga, tänades Isa, kes teid on teinud kõlbavaks osa saama püha rahva pärandist valguses" (Kl 1:11-12).

Meie omavaheliste suhete osas manitsetakse meid olema "alandlikud ja tasased, pika meelega, sallima üksteist armastuses, ja olema usinad üksmeelt pidama vaimus rahusideme läbi" (Ef 4:2-3).

Jakoobus väljendab sama mõtet: "Pidage lausa rõõmuks, mu vennad, kui te satute mitmesugustesse kiusatustesse, ja teadke, et teie usu katsumine saadab kannatlikkust" (Jk 1:2-3).

Kas südamlikkus peaks olema osa meie iseloomust?
"Olge vennaarmastuse poolest hellasüdamelised üksteise vastu; vastastikuses austamises jõudke üksteisest ette" (Ro 12:10).

"... Sina oled andeksandja Jumal, armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest..." (Ne 9:17; võrdle Jl 2:13).

"Aga olge lahked üksteise vastu, südamlikud, andke andeks üksteisele, nõnda nagu ka Jumal Kristuses teile on andeks andnud" (Ef 4:32).

Kas headus on teine jumalik omadus, mida me peaksime jäljendama?
"... Issanda heldus täidab maa" (Ps 33:5).

"Tänagu nad Issandat Ta helduse eest ja Tema imeliste tegude eest inimlastele" (Ps 107:8).

"Kui suur on Sinu headus, mille Sa oled tallele pannud neile, kes Sind kardavad, ja oled osutanud neile, kes Sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes" (Ps 31:20).

"Siis kandke sellesama pärast kõikepidi hoolt ja osutage oma usus vooruslikkust..." (2Pe 1:5).

Miks on usk ja ustavus Jumala Vaimu olulised viljad?
"Kes ustav on kõige vähemas, see on ustav ka suures; ja kes ülekohtune on kõige vähemas, see on ülekohtune ka suures. Kui te nüüd ülekohtuses mammonas ei ole ustavad olnud, kes võib teie kätte tõelist usaldada? Ja kui te võõra omaga ei ole ustavad olnud, kes võib teile kätte anda meie oma?" (Lk 16:10-12).

"Tema ütles talle: see on hea, sa hea sulane! Et sa kõige vähemas oled ustav olnud, siis olgu sul valitsus kümne linna üle" (Lk 19:17).

Pühakiri ilmutab, et kui Jeesus rajab taastuleku järel oma Kuningriigi, "võidavad ühes Temaga need, kes on kutsutud ja valitud ja ustavad" (Ilm 17:14). Koos Kristusega Tema tulevasest Kuningriigist osa saamiseks peame me paluma Jumalal end Tema Vaimu läbi tugevdada, et me võiksime täita ustavalt oma kohust olla õiglased Jumala ja oma ligimeste vastu.

Teine oluline ustavuse aspekt on lihtsalt uskumine Jumalasse - Tema jäägitu usaldamine. "Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane; sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et Tema on olemas ja et Ta annab palga neile, kes Teda otsivad" (He 11:6). Ja veel: "Sest teie olete armust õndsaks saanud usu kaudu ja see pole mitte teist enestest; see on Jumala and" (Ef 2:8). (Mõistmaks paremini usu tähendust nii nagu seda Piiblis kajastatakse, tellige kindlasti meie tasuta ingliskeelne broshüür "Teil võib olla elav usk".)

Kas leebus on üks Vaimu viljadest?
"Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik..." (Mt 11:29).

"Ent Issanda sulane ärgu tülitsegu, vaid olgu lahke kõikide vastu..." (2Ti 2:24).

Nii Jeesus kui ka Paulus rõhutasid, et meil on teiste inimeste suhtes õige vaim ainult siis, kui me läheneme neile lahkelt ja leebelt.Paulus meenutas tessaloonlastele: "Me oleme saanud leebeiks teie seas nagu imetaja ema, kes hellitab oma lapsi; nõnda meie, teid ihaldades, olime valmis teile andma mitte ainult Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinged, sest te olite meile armsaks saanud" (1Te 2:7-8). Jumal ei taha, et me kohtleksime oma ligimesi karmilt. See ei ole Tema jaoks loomulik. Jumal on loomu poolest halastav, lahke ja leebe.

Peetrus juhendab naisi mitte rõhutama oma riietust ja välimust, vaid arendama "varjul olevat südame inimest, tasase ja vaikse vaimu kadumatuses, mis on kallis Jumala ees" (1Pe 3:4). Jakoobus ütleb meile, et "tarkus, mis on ülalt on küll kõigepealt puhas, siis rahulik, leplik, sõnakuulelik, täis halastust ja head vilja, kahtluseta, teeskluseta" (Jk 3:17). Me peame õppima väljendama armastust teiste vastu lahkelt ja leebelt.

Milline on kasinuse kui Jumala Vaimu vilja tähtsus?
"Mõne päeva pärast tuli Feeliks ühes oma naise Drusillaga, kes oli juut, ja kutsus Pauluse enese ette ning kuulas ta kõnet usust Kristusesse Jeesusesse. Aga kui Paulus kõneles õigusest ja kasinusest ja tulevasest kohtust, ehmus Feeliks ja kostis: "Mine seks puhuks ära; kui mul aega on, kutsun ma sind jälle"" (Ap 24:24-25).

Paulus mainib kasinust ehk enesekontrolli, mis on viimane tema poolt loetletud "Vaimu viljade" seas Ga 5:22-23. Ta selgitab Rooma kubernerile Juudamaal, et see on üks kolmest kõige olulisemast tunnusest, mis väljendavad tema "usku Kristusesse". Tähtsuse poolest seab ta selle samasse ritta õiguse ja tulevase kohtuga. Miks on see iseloomujoon nii oluline?

Üks põhjus, miks me vajame Püha Vaimu, on vajadus abi järele oma inimloomuse kontrolli all hoidmiseks. Lisaks sellele, et Jumala Vaim muudab meie mõtteviisi ja seisukohti, annab Ta meile jõudu ka enesekontrolliks, et elada Pühakirja õpetuste kohaselt.

Miks me vajame enamat kui ainult teadmisi oma inimloomuse alistamiseks ja valitsemiseks?
"Sest mis oli võimatu käsule, sellepärast et ta oli jõuetu liha tõttu, seda tegi Jumal, kui Ta läkitas oma Poja patuse liha sarnasuses ja patu pärast ning mõistis patu hukka liha sees, et käsu õigus täide viidaks meie sees, kes me ei käi liha järgi, vaid Vaimu järgi" (Ro 8:3-4).

"Sest me teame, et käsk on vaimne, aga mina olen lihalik ja müüdud patu alla. Ma ei tunne ju ära, mida ma teen; sest ma ei tee seda, mida ma tahan, vaid mida ma vihkan, seda ma teen. Kui ma aga teen, mida ma ei taha, siis ma möönan, et käsk on hea. Nii ei tee seda enam mitte mina, vaid patt, mis minus elab" (Ro 7:14-17).

Paulus ütleb meile, et arusaamine sellest, mis on patt - selle määratleb Jumala Sõna - ei ole piisav meie inimloomuse ihade ja pettekujutelmade võitmiseks ja kontrolli all hoidmiseks. Jumala seaduse tundmine ei lahenda meie probleemi. Jumala seadus annab meile ainult "patu tundmise" (Ro 3:20). Selline tundmine või teadmine on oluline meie vaimuliku arengu seisukohalt ja Paulus kinnitab - vastupidiselt talle tavaliselt omistatud seisukohale - et me peame "täide viima käsu õigust meie sees" (Ro 8:4).

See pole siiski tema põhiseisukoht nendes salmides. Paulus rõhutab pigem, et oma liha nõrkuse tõttu ei suuda me saavutada tõelist õigeksmõistmist iseseisvalt ja ainult oma jõupingutuste abil. Ainult oma patuse loomuse jumalikuks muutmise kaudu saame me patu üle võidu saavutada. Me vajame, et Lunastaja - Jeesus, Messias ja meie Päästja - elaks meie sees (Ga 2:20), päästaks meid meie endi käest ja muudaks meid Jumala silmis õigeks. Ainult nii saame me esile tuua rikkalikke Vaimu vilju.

Vaimu vili peegeldab headust, ustavust ja kasinust, mis on omased Jumalale. Kui Tema Vaim on meie sees, siis peaksid need iseloomujooned, mis on ühtlasi Vaimu viljad, muutuma meile loomupärasteks - seda nii kauaks, kuni me jääme Kristusesse ja jätkame kogu südamest Jumala teenimist.

Kuidas võtab Peetrus need vaimsed põhialused kokku?
"Siis kandke sellesama pärast kõikepidi hoolt ja osutage oma usus vooruslikkust ja vooruslikkuses tunnetust, tunnetuses taltumust, taltumuses kannatlikkust, kannatlikkuses jumalakartust, jumalakartuses vennaarmastust ja vennaarmastuses armastust kõikide vastu. Sest kui teil seda kõike on ja veel lisatakse, siis ei lase see teid olla viitsimatud ja viljatud meie Issanda Jeesuse Kristuse tunnetamises. Aga kellel see kõik puudub, on pime, lühinägelik, ja on unustanud puhastuse endistest pattudest. Sellepärast, vennad, püüdke seda enam teha kindlaks oma kutsumine ja valik; sest kui te seda teete, siis te ei komista iialgi. Sest nõnda avaneb teile rohkel mõõdul sissepääs meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse igavesse kuningriiki" (2Pe 1:5-11).

Peetrus rõhutab siin, kui oluline on meie vaimne areng Kristusele kuulekaks jäämise seisukohalt praegu ja igavese elu pärimise seisukohalt tulevikus.

MEIE LÕPLIK MUUTMINE

Kui meil on Jumala Vaim, siis mis on meie sihtpunkt peale Jeesuse taastulekut?
"Sest meie ühiskond on taevas, kust me ka ootame Issandat Jeesust Kristust kui Õnnistegijat, kes meie alanduse ihu muudab oma äraseletatud ihu sarnaseks väge mööda, millega Ta võib ka kõik teha oma alamaks" (Fi 3:20-21)

Lugege kindlasti Pauluse kirjeldust 1Ko 15:50-54 meie "alanduse" füüsiliste ja surelike ihude muutmise kohta uhketeks ja surematuteks vaimseteks kehadeks. Apostel Peetrus võtab nende sõnadega kokku selle muutuse, mille Jumal oma pühakutes esile kutsub: "Nõnda nagu Tema jumalik vägi meile on annetanud kõik, mida vajatakse eluks ja jumalakartuseks, Tema tunnetuse kaudu, kes meid on kutsunud oma au ja vooruslikkusega, millega on meile kingitud kallid ja suurimad tõotused, et te nende läbi saaksite osa jumalikust loomust..." (2Pe 1:3-4).

KUIDAS EDASI?

Õppetunnis 10 saame me teada, kuidas on need inimesed, kes Püha Vaimu vastu võtavad, Kristuse ihu ehk kiriku liikmed. Me uurime Piibli kirjakohti, mis selgitavad Jumala kiriku või koguduse mõistet ning uurime selle eesmärki ja missiooni.

Vahepeal soovitame me teil käesoleva õppetunni paremaks mõistmiseks lugeda järgmisi tasuta ingliskeelseid broshüüre:

Teil võib olla elav usk
Kümme käsku
Mis on teie saatus?
Tee igavesele elule
Kuningriigi evangeelium (saadaval ka eesti keeles)
Muutes oma elu: pöördumise protsess

Tasuta eksemplaride tellimiseks võtke ühendust meie esindusega oma piirkonnas, mille andmed leiate käesoleva lehekülje lõpus.