VI Õppetükk

Mis on Jumalariigi evangeelium?

 

“…Kui kirik oli peaaegu täielikult ülesehitatud…Kristuse maapealse valitsemise doktriin oli… mitte tunnustatud kui ketserluse ja fanatismi absurdne väljamõeldis”

Edward Gibbon, Rooma impeeriumi allakäik ja langus,  1967, lk. 234 (Decline and Fall of the Roman Empire).

 

 

 

 


Antiikse Rooma Foorumi varemed seisavad tummana – pudeneva languse näitelava, kus kunagised imperaatorid valitsesid võimsat impeeriumi. Paganlikud Jupiteri ja Veenuse templid on kadunud hiilguse maised jäänused. Külastajad silmitsevad neid varemeid ja imestavad, missugused on need olnud veel oma täies hiilguses.

Üle selle vaatepildi heidavad oma varju arvukad ristid, mis asuvad ümbruses olevate kirikute tornitippudel. Mõnede arvates on need paslikuks sümboliks kiriku triumfist selle impeeriumi üle, mis avalikult kiusas taga usklikke ja püüdis täielikult hävitada kristlust. Kas organiseeritud religiooni töö – Jumala riik – on  tänasel päeval maa peal? See on keskne põhimõte, mis kujundab religioosse maailma vaateid. Kuid kas on see sama Jumala riik, millest räägib Piibel?

 

Külastajad silmitsevad Antiik – Rooma foorumi varemeid ja imestavad, missugused on need olnud veel oma täies hiilguses.

 

 

Kas kristlus on toonud maailmale ja selle elanikele kestva rahu, mida on ette kuulutanud Piibli prohvetid?  Kas Jumala riik on kohal ühe organiseeritud kiriku kaudu, või sadadeks väiksemateks üksusteks jagunenuna? Või, nagu usuvad mõned, on Jumala riik lihtsalt Jumala Vaimu kohalolek meie südames?

Sellised uskumused on kahetsusväärselt kujundanud religioosse maailma vaateid erinevaks sellest, mida ütleb Jeesuse õpetuse evangeelium.

Kui Jeesus rääkis Jumala riigist, siis mida Ta selle all mõtles? Kas Ta osutas kirikule, mille oli rajanud oma jüngrite kaudu? Või rääkis Ta millestki täiesti erinevast?

Need on tähtsad küsimused. Paljud on valesti tõlgitsenud seda selget ja eksimatut väljendusviisi, mida kasutas Jeesus, kui Ta jagas oma jüngritele seletusi tulevasest Jumala riigist. Kuid aastasadade jooksul on kristlikus maailmas Jeesusest endast saanud mitte sõnumitooja, vaid sõnum ise. Selleks, et mõista sõnumit, mille tõi Jeesus Kristus – “Jumala riigi evangeeliumi” (Markuse 1: 14) – peate leidma neile küsimustele vastused Piiblist.

 


KUST SAAB SEE LUGU

ALGUSE?

 

Kuidas kirjeldab Piibel Jumala riiki ja millal hakkas Jumal avaldama inimestele informatsiooni oma riigist?

Paljud peavad endastmõistetavaks, et Jumala riigi evangeelium pärineb Jeesus Kristuse ja Tema apostlite jutlustest.

Nelja Uue Testamendi raamatut, mis kirjeldavad Kristuse elu ja Tema õpetust, on üldtunnustatult nimetatud neljaks evangeeliumiks. Vähesed siiski mõistavad, et evangeeliumi põhiolemus oli avaldatud Jumala sulastele kaua aega enne Jeesuse sündi. (Tõeliselt ei nimetatud neid nelja raamatut algselt “evangeeliumideks”: seda terminit ei omistatud neile varem kui teise sajandi keskpaiku.)

Inglise keeles on sõna gospel  tuletatud vana-inglise keelsest väljendist “good spell”, mis tähendab hea jutt või head uudised. Piiblis on kreeka sõna evangelion,( eesti keeles evangeelium), mis tähendab sõnumit kuningalt või meeldivat teadet tähtsa sündmuse kohta. Seega tähendab evangeelium lihtsalt häid sõnumeid Jumalalt. See on Jumala teada-andmine oma kavatsustest ja eesmärgist, mis Tal on inimeste jaoks. Need on Tema head sõnumid meie jaoks. Jeesus Kristus tuli, et kuulutada neid imelisi sõnumeid Jumala plaanist ja eesmärgist. Selle plaani keskmes on Jumala riik.

Jumal on alati avaldanud oma eesmärgi inimkonnale. Isegi kohe alguses seletas Ta, miks me oleme sündinud ja mis on inimese elu eesmärk. Selle seletuse loogiline järg on evangeeliumi sissejuhatus.

Apostel Paulus ütleb, et evangeelium oli kuulutatud sadu aastaid enne Jeesuse sündi mehele, kelle nimi oli Aabraham. “Kiri…  kuulutas …Aabrahamile selle hea sõnumi: ‘Sinus õnnistatakse kõik rahvad’”(Galaatlastele 3:8, rõhuasetused lisatud).

Pange tähele, see hea sõnum seisneb selles, et Jumal õnnistab kõiki rahvaid. See on headest asjadest, mis on tulemas. Ühes kirjakohas on seda nimetatud “igaveseks evangeeliumiks” (Ilmutuse 14:6). See on Jumala kavatsus õnnistada kogu inimkonda igaviku jaoks.

Jeesus Kristus on selle plaani keskne tegelane. Kuid evangeelium ei piirdu ainult Jeesus Kristuse kohta käiva informatsiooniga. Sellega on täielikult väljendatud kogu Jumala eesmärk, kirja pandud Pühakirjas. Need on head sõnumid sellest, kuidas Messias – Jeesus Naatsaretist – viib selle plaani ettekujutamatult suurepärase lõpplahenduseni.

Järgnevalt vaatleme Jumala ilmutuse häid sõnumeid, nagu nad rulluvad meie ees lahti Pühakirjas.

 

Millal väljendas Jumal esimest korda oma eesmärki luua inimene?

 

“Ja Jumal ütles:  ‘Tehkem inimesed oma näo järele, meie sarnaseks, et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad’”(1. Moosese 1:26).

 

See kirjakoht on esimene, kus antakse teada head sõnumid Jumala riigist. Selles väljendab Jumal oma kavatsust luua inimesed enda sarnaseks ja anda neile võim kõige üle, mille Ta on loonud. Olles loodud Jumala sarnaseks, annab see inimese elule erilise eesmärgi (Käesoleva piibliõppe kursuse 3.õppetükk räägib üksikasjalikumalt, kuidas ja mispärast lõi Jumal inimese oma näo järgi ja enda sarnaseks.)

Jumal pakkus esimesele inimpaarile elamise viisi, mida sümboliseeris elu puu, ja mis andis kõigile inimestele võimaluse nautida isiklikku sidet oma Loojaga.

 

Mis on põhiline, et inimese suhe Jumalaga õnnestuks?

 

“Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane; sest kes Jumala juurde tuleb, peab uskuma, et Tema on olemas ja et Ta annab palga neile, kes Teda otsivad” (Heebrealastele 11:6).

 

Jumal tasub ja annab oma õnnistuse neile, kes teenivad Teda puhtast südamest elavas, aktiivses usus (Jaakobuse 2:17-23). See usk on võimalik ainult kui kingitus Jumalalt ja on olulise tähtsusega lunastuse jaoks (Efeslastele 2:8). Mitte keegi, kes ei tunnista ja ei usu Jumalat, ei ole Tema meele järgi.

Jumal eeldas, et Aadam ja Eeva usuvad Teda  ja  näitavad oma usku, kuuletudes Talle. Piiblis on usku samastatud usalduse ja kuulekusega. Kahjuks alahindasid Aadam ja Eeva seda, kui tähtis on uskuda Jumalat ja usaldavalt järgida Tema õpetusi.

 

VALIK: MISSUGUNE ELAMISE VIIS?

 

Usk Jumalasse on valiku tulemus. Elamine Jumala meele järgi ei olnud ainus võimalik valik, millega meie esimestel vanematel tuli kokku puutuda. Madu pakkus Eevale alternatiivi, pannes teda uskuma, et tema pakutu on parem. Ta veenis Eevat, et Jumal on varjanud tema eest tähtsat informatsiooni ja sellega õnnestus viia Eeva eksiteele (1.Moosese 3:1-6). Eeva suutis isegi Aadamat veenda endaga ühinema vastuhakus Jumalale  ja osasaamises hea ja kurja tundmise puust (1.Moosese 2:15-17).

 

Jumalal oli kavatsus rajada oma kuningriik veel enne seda, kui Ta lõi inimese. Mitte miski ei takista Tal selle teostamist.

 

Selle tulemusena teine “valitseja” (Johannese 12:31), see, kellel on mõju “kõigi maailma kuningriikide “ üle (Matteuse 4:7-9), sai tutvustada inimkonnale erinevat elamise viisi. See valitseja on “ vana madu, keda hüütakse kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu maailma”(Ilmutuse 12:9). Ta on loonud isegi võltsitud religioosse sõnumi – “teistsuguse evangeeliumi” (Galaatlastele 1:6-8) – mis on vastuolus Jumala kavatsuste ja Tema eesmärgiga meie jaoks.

Me peame mõistma seda mõju, mis on Saatanal, kui ta tutvustab inimkonnale erinevat elamise viisi, mis on vastandatud Jumala õpetusele. Saatana sõnum on varjatud vastuvõetavana näiva keelega, mis tundub olevat kooskõlas meie tavapärase mõtteviisiga (2.Korintlastele 11:13-15). Ta on isegi veennud enamikku inimesi, et Jumala teed on rumalad (1. Korintlastele 2:14). Sel viisil toimides on Saatanast saanud mitte üksnes “valitseja”, vaid isegi selle ajastu “jumal” (2.Korintlastele 4:4). Paulus nimetab teda “õhuvalla vürstiks, vaimuks, kes nüüd on tegev sõnakuulmatute laste seas” (Efeslastele  2:2).

 

Missugused prohvetlikud sõnad ütles Jumal sellele “vanale maole”?

 

“Siis Jehoova Jumal ütles maole: ‘Et sa seda tegid… ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, ja kelle kanda sa salvad’” (1.Moosese 3:14-15).

Siis, inimkonna ajaloo alguses, Jumal lubas lootust inimkonnale. Ta lubas, et määratud Seeme (Messias) päästab inimkonna Saatana valitsemise alt. Nagu me näeme, see algusaja ettekulutus näitab samuti Jumala kohustumist viia lõpuni oma plaan kujundada inimkonda omaenese sarnaseks ka vaimses mõttes – rajada kuningriik, mis produtseeriks elu puu vilju Saatana pettuste viljade asemele.

Määratud Seemne kohta käiv ettekuulutus on niidiotsaks kogu Piiblit läbivale teemale. See on Jumala kindel lubadus, et tuleb Päästja, kuningas, kes valitseb õiglaselt ja toob rahu ja lunastust kõigile.

 

Kui kaua on Jumal pidanud oma Kuningriigi plaani?

 

“Siis Kuningas ütleb neile, kes on Ta paremal käel: ‘Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma asutamisest’”  (Matteuse 25:34).

 

Juba enne inimese loomist oli Jumalal plaan rajada oma Kuningriik. Mitte miski ei takista Tal selle teostamist. Piibli esimestest ridadest peale selgitab Jumal, miks Ta meid lõi, ja kuidas Ta rajab oma Kuningriigi.

 

VAJADUS LUNASTAJA JÄRELE

 

Mis oli Aadama ja Eeva patu tagajärg?

 

“Ja Ta ajas Aadama välja ja pani hommiku poole Eedeni rohuaeda keerubid ja tuleleegina sähviva mõõga, et need valvaksid elupuu teed” (1.Moosese 3:24).

 

Jumal ajas Aadama ja Eeva ja nende järeltulijad  Eedeni aiast välja. Kuid nendega juhtus veel midagi, millel oli veelgi kaugeleulatuvam mõju. Jumal keelas Aadamal ja Eeval ja nende järeltulijatel elu puule lähenemise seni, kui määratud Seeme, Messias, tuleb ja toob neile lunastuse (1. Peetruse 1:18-21) ja lepitab neid jäädavalt Jumalaga (2. Korintlastele 5:18-21).

Nende valik kuulata Saatanat oli esimeseks sammuks allakäigu teel, ignoreerides Jumala õpetusi ja elamise viisi. Nemad valisid seevastu “hea ja kurja tundmise puu”. Nad valisid võimaluse otsustada ise, mis on õige ja mis vale. Nad võtsid omaks “tee, mis näib õige inimesele, kuid millega kaasneb lõpuks ohtralt traagilisi tagajärgi (Õpetussõnad 14:12, 16:25).  See on patu tee, mis viib viletsuse, vägivalla ja surmani (Roomlastele 3:15-16; 6:23).

 

Mis juhtus Aadama ja Eeva järeltulijate elus?

 

“Aga maa oli Jumala palge ees raisku läinud ja vägivald täitis maad. Ja Jumal vaatas maad, ja näe, see oli raisku läinud, sest kõik liha maa peal oli oma eluviisides raiskunud” (1. Moosese 6:11-12).

 

See “tee, mis näib õige inimesele” viib traagiliste tagajärgedeni. See on patu tee, mis viib viletsuse, vägivalla ja surmani.

 

Kuna inimesed arendasid oma tsivilisatsiooni Jumalast eraldi, said nende oma eluviisi valimise tagajärjed kiiresti silmaga nähtavaks. Oma venna Aabeli tapmisega Kaini poolt (1.Moosese 4:8) alguse saanud vägivald suurenes.

Noa ajaks oli maailm juba nii rikutud, et “Jehoova kahetses, et Ta inimese oli teinud maa peale, ja Ta süda valutas” (1.Moosese 6:.6). Kõik, peale Noa ja tema perekonna, kaotasid elu suure veeuputuse ajal, mis järgnes (1.Moosese 7:23).

 

Kuidas saab võrrelda sõnu, mida ütles Jumal Noale pärast veeuputust, Tema esmaste õpetussõnadega Aadamale?

 

“…inimene on tehtud Jumala näo järele. Ja teie olge viljakad, teid saagu palju, siginege maa peal ja paljunege seal” (1.Moosese 9:6-7).

 

Tuletades Noale meelde, et Jumal lõi inimesed enda sarnaseks, rõhutas Ta uuesti, mis on õigete suhete aluseks. Jumal tahab, et inimeste käitumine oleks kooskõlas Tema olemuse ja eluviisiga. See on ainus viis, et tsivilisatsioon saaks areneda rahulikult ja tulemuslikult. See on ainus võimalus, et vältida pahesid, mis põhjustasid uputuse. Vägivalla ja hävitustöö õppetunnid veeuputusest ja sellele eelnenud ajast olid Noa järeltulijatel peagi meelest läinud. 1.Moosese 11 kirjeldab, kuidas inimkond pärast veeuputust jällegi astub avalikult vastu  Jumala seadustele. Kohas, mida hakati nimetama Paabeliks või Baabüloniks, ehitasid inimesed torni, mis seisis kui püsiv sümbol nende uuenenud otsustavusest ehitada oma tsivilisatsiooni, eirates Jumala juhtnööre.

Nimetus Paabel (Baabülon) muutus piibliepiteediks, Saatana riigi tähistamiseks. Piibli viimases raamatus leiame, et meie ajastu lõpul on Saatana riiki sümboolselt nimetatud Baabüloniks (Ilmutuse 14:8).

 

ALGUSEPANEK JUMALA VALITUD RAHVALE

 

Paabeli torni aegsest tsivilisatsioonist valis Jumal mehe nimega Aabram. Jumal muutis Aabrami nime Aabrahamiks, mis tähendas “paljude rahvaste isa” (1.Moosese 17:5). Aabrahami uus nimi on väga tähendusrikas.

 

Miks kutsus Jumal Aabrami?

 

“Ja Jehoova ütles Aabramile: ‘Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan! Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla need, kes sind neavad, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal’” (1.Moosese  12:1-3).

 

Jumal pani alguse protsessile, mis toob õnnistust igaühele maakera elanikest. Aabrahami ja tema järeltulijate kaudu alustab Jumal ajaliku materiaalse riigi, Iisraeli rahva kujundamist.

 

Kas Jumal kavatses isiklikult suhelda Aabrahamiga, nagu Ta oli tahtnud teha esimeste inimeste, Aadama ja Eevaga?

 

“Kui Aabram oli üheksakümmend üheksa aastat vana, siis Jehoova ilmutas ennast Aabramile ja ütles temale: ‘Mina olen kõigeväeline Jumal, käi minu palge ees ja ole vaga’” (1. Moosese 17:1).

 

Oma elust uuel maal kogetu põhjal õppis Aabraham põhilist – usaldada Jumalat, uskudes Tema lubadusi ja nende järgi toimides. Selle tulemusena on Aabraham “kõikide isa, kes usuvad” (Roomlastele 4:11).

 

Kas kuningad ja kuningriik olid otseses seoses Aabrahami kutsumisega?

 

“Ma teen sind üpris väga viljakaks ja lasen sind rahvaiks saada, kuningadki põlvnevad sinust” (1.Moosese 17:6).

 

Selle mehe järglastest lubas jumal lasta tõusta suurel rahval. Hilisemad ettekuulutused näitavad, et sellest saaks Jumala igavese vaimuliku  Kuningriigi eelkäija. Jumala Aabrahamile antud lubadused mängivad olulist osa Tema meisterlikus plaanis inimkonna jaoks.

Lubadused, mis Jumal andis Aabrahamile, on Jumala riigi aluseks. Aabraham ja prohvetid on samuti evangeeliumi aluseks. Paulus ütleb, et kirik ise on “rajatud apostlite ja prohvetite alusele, kus Kristus Jeesus ise on nurgakivi” (Efeslastele 2:20).

Meil pole võimalik täielikult mõista evangeeliumi tähendust, ilma et me võrdleksime ilmutust, mille andis Jumal Aabrahamile ja prohvetitele, Jeesus Kristuse õpetusega. Seda moodust kasutasid Kristuse apostlid, kuulutades maailmale evangeeliumi. Iga teine lähenemisviis viib ebatäielikule, moonutatud arusaamisele Jumala riigi evangeeliumist.

 

       

IISRAEL: JUMALA AJALIK RIIK

 

Iisraeli suguharud, Aabrahami lapselapse Jaakobi järeltulijad said tõelise kuningriigi kuningas Taaveti valitsemise all.

Taavet, üks Jeesus Kristuse füüsilistest esivanematest, mõtiskles inimese igavese küsimuse – elu eesmärgi – üle, kui ta vaatles taeva hiilgust. “Mis on inimene, et Sa temale mõtled,” küsis ta, “ja inimese poeg, et Sa tema eest hoolitsed?” (Laulud 8:5).   See on inimkonna igipõline küsimus. Me küsime veel: “Kas see on ainuke elu, mis on olemas?”

Taaveti kaudu näitas Jumal, et Ta võib sekkuda dramaatiliselt inimeste tegevusse. Tema “lõpetab sõjad maailma otsani” ja Tema on “kõrge rahvaste seas” (Laulud 46:1-11).

Taaveti kaudu rajas Jumal kuningate dünastia Iisraeli üle valitsema. Kristus ise, kui “Taaveti poeg, Aabrahami poeg” (Matteuse 1:1), sündis, et pärida Taaveti trooni  (Luuka 1:32). Me näeme, et on otsene side Aabrahamist ja Taavetist põlvneva kuningatesoo ja Jumalariigi, mida kuulutas Jeesus Kristus, vahel.

 

Kui kaua valitseb Taaveti dünastia Iisraeli üle?

 

“Kas te ei tea, et Jehoova, Iisraeli Jumal, on andnud Taavetile ja tema poegadele valitsuse Iisraeli üle igaveseks ajaks…?” (2.Ajaraamat 13:5).

 

Taaveti valitsemine jääb kestma igavesti. Taavet on kuningas, kes hakkab valitsema Iisraeli üle pärast selle restauratsiooni Messiase poolt pärast Tema tagasitulekut maa peale. (Hesekiel  37:21-24). Taaveti valitsemine saab muidugi võimalikuks ainult pärast seda, kui Jumal laseb toimuda Taaveti ja kõigi teiste pühakute ülestõusmise Kristuse tagasituleku ajal.

 

Kuna inimene arendas omaenda tsivilisatsiooni lahus Jumalast, said tema oma eluviisi valimise tagajärjed kiiresti silmaga nähtavaks. Oma venna Aabeli tapmisega Kaini poolt alguse saanud vägivald hakkas suurenema.

 

Kuningriik, mille Jumal rajas Taaveti jaoks, oli eelkäijaks ühele palju tähtsamale Kuningriigile, mille rajab Jeesus Kristus tulevikus. Pange tähele, et Jumal toob esile Taaveti dünastia tähtsuse: "“Tema ehitab mulle koja ja mina kinnitan tema aujärje igaveseks ajaks! Mina tahan olla temale isaks ja tema peab olema mulle pojaks; oma heldust ma temast ei lahuta, nõnda nagu ma lahutasin tollest, kes oli enne sind. Ja ma panen ta igaveseks oma kotta ja kuningriiki, ja tema aujärg on igavesti kindel” (1. Ajaraamat 17:12-14).

Jumal kinnitas, et Taaveti kuningriik on Tema kuningriik – eeskuju, näidis või eelkäija tulevase Jumalariigi jaoks. Taaveti ajalise kuningriigi ja igavese Jumalariigi vahel valitseva seose mõistmine on olulise tähtsusega, et saada aru evangeeliumist, mida kuulutasid Kristus ja Tema jüngrid.

 

Kas Paulus nägi seost evangeeliumi ja lubaduste vahel, mida andis Jumal Taavetile?

 

“Paulus, Jeesuse Kristuse sulane, kutsutud apostliks, välja valitud kuulutama Jumala evangeeliumi, mille Jumal on enne tõotanud oma prohvetite kaudu pühades kirjades oma Pojast – kes liha poolest on sündinud Taaveti soost ja pühaduse vaimu poolest on seatud surnuist ülestõusmise läbi Jumala Pojaks väes – Jeesusest Kristusest, meie Issandast” (Roomlastele 1:1-4).

 

Oma hingamispäeva jutluses Antiohhias selgitas Paulus seda põhimõtet: “Ja selle järele nad [Iisrael] palusid enestele kuningat. Ja Jumal andis neile Sauli, Kiisi poja, Benjamini suguharust mehe. Nii möödus nelikümmend aastat. Ja kui Ta selle oli tagandanud, äratas Ta neile kuningaks Taaveti, kellest Tema ka tunnistades ütles: ‘Ma olen leidnud Taaveti, Jesse poja, oma südamekohase mehe, kes teeb kõik mu tahtmist mööda ‘. Sellest soost on Jumal äratanud oma tõotuse järele Jeesuse Iisraeli Päästjaks” (Apostlite teod 13:21-23; võrdle 2.Timoteosele 2:8; Ilmutuse 22:16).

 

Kui Saalomon, Taaveti poeg, sai kuningaks, kelle troonile ta siis istus?

 

“Ja Saalomon istus Jehoova aujärje peal kui kuningas oma isa Taaveti asemel…”(1. Ajaraamat 29:23).

     

Jumal ei pidanud Iisraeli mitte ainult oma ajalikuks kuningriigiks, vaid Ta pidas ka Iisraeli trooni oma trooniks – trooniks, mille pärib Jeesus (Luuka 1:32).

Eelduste kohaselt pidid Taaveti dünastia kuningad olema otseses dialoogis  Jumalaga. Kuid Iisrael ja tema kuningad ei olnud ustavad oma pühale lepingule Jumalaga, ja Iisraeli riik ei jäänud püsima. Sellega lõppes nende otsene kontakt Jumalaga.

Pärast Saalomoni valitsemisaega lõhenes Iisraeli rahvas kaheks. Kümmet põhjapoolset suguharu kutsuti jätkuvalt Iisraeliks. Lõunapoolne osa riigist, Juuda nime all, jäi lojaalseks Taaveti dünastia kuningatele. Kuid seejärel ei järginud kumbki rahvas kogu südamest Aabrahami ja Taaveti eeskuju.

Lõpptulemusena langesid mõlemad, nii Iisrael kui ka Juuda, oma võimsate naabrite saagiks. Terve rea invasioonide järel Iisrael alistus Assüüriale 721.e.m.a. Juuda riigi vallutasid babüloonlased kuningas Nebukadnetsari valitsemise ajal 587.e.m.a. Nende hävinguga kaasnes ajaliku Iisraeli riigi eksistentsi lakkamine. Ainult tema rahva allesjäänud osa säilis vangide ja orjadena.

Juuda vangide hulgas, kes olid viidud Babülooniasse, oli noor kõrgest soost mees, kelle nimi oli Taaniel. Jumal andis talle teatud unenägude ja nägemuste äraseletamise võime. Taanieli tõlgenduste kaudu avaldas Jumal hämmastavalt lootusrikka tuleviku Iisraeli jaoks.

 

TAANIEL NÄEB ETTE JUMALA RIIGI TULEKUT

 

Taanieli prohvetlus sai alguse, kui Nebukadnetsaril oli unenägu, mis talle muret valmistas. See Babüloonia valitseja käskis oma tarkadel arvata ära tema unenägu ja anda sellele ka seletus. Jumal sisendas Nebukadnetsarile, et ta nõuaks nendelt midagi, mis on inimlikult võimatu – et nad arvaksid ära, mida tema on unes näinud.

Taaniel mitte ainult ei suutnud kirjeldada kuninga unenägu, vaid ära seletada ka selle prohvetlikku tähendust.

 

Mida nägi Nebukadnetsar oma unenäos? 

 

“Sina, kuningas, nägid, ja vaata, oli üks suur kuju! See kuju oli suur ja selle hiilgus erakordne; see seisis su ees ja selle välimus oli hirmus! Kuju pea oli puhtast kullast, rind ja käsivarred hõbedast, kõht ja reied vasest, sääred rauast, jalad osalt rauast, osalt savist”  (Taanieli 2:31-33).

 

Mida sümboliseerisid selle kuju erinevatest materjalidest tehtud kehaosad?

 

 

“See oli unenägu, ja nüüd ütleme kuningale selle tähenduse: sina, kuningas, oled kuningate kuningas, kellele taeva Jumal on andnud kuningriigi, võimu, vägevuse ja au…sina oled see kullast pea! Aga sinu järel tõuseb teine kuningriik, väiksem kui sinu oma, ja veel kolmas kuningriik, vasest, mis valitseb kogu maa üle. Siis tuleb neljas kuningriik, tugev nagu raud – kuna ju raud kõike lõhub ja pihustab – ja nagu purustav raud, nii lõhub ja purustab ta need kõik” (salmid 36-40).

 

Prohvetluse ja ajaloo uurijad on üldiselt nõus, et kõnealuse kuju osad viitavad neljale impeeriumile, mis on Babüloonia, Pärsia, Kreeka ja Rooma.

(Pärsiat ja Kreekat on isegi nimeliselt identifitseeritud Taanieli 8:20-21). Ühes teises nägemuses 7. peatükis nägi Taaniel neid riike metsikute loomadena, kes õgivad teisi rahvaid.

Oma valitsemisaja jooksul määrasid need neli riiki sündmuste kulgu Lähis –Idas. Rooma impeerium saavutas võimu enamuse territooriumi üle Lähis –Idast kuni kõige läänepoolsemate Euroopa osadeni. Rooma sai kurikuulsaks intensiivse juutide ja kristlaste tagakiusamise tõttu.

 

Mõlemad, nii Iisrael kui ka Juuda, langesid oma võimsate naabrite saagiks. Terve rea  invasioonide järel Iisrael purustati ja vangistati Assüüria poolt.

 

Ehkki ükski nendest riikidest ei omanud kontrolli kogu maailma üle, on nende ideedel olnud suur mõju tsivilisatsiooni arengule kuni praeguse ajani. See kehtib eriti Kreeka ja Rooma kohta, kelle kultuurid ja ideed on suurel määral kujundanud läänemaailma valitsemist, haridust, sotsiaalset ja religioosset mõtlemist ja praktikat.

Mis juhtub riikidega, mida sümboliseeris Nebukadnetsari unenäos nähtud kuju?

 

“Sa vaatasid, kuni üks kivi käte abita lahti murdus ja lõi kujule vastu jalgu, mis olid rauast ja savist, ja purustas need. Siis purunesid üheskoos raud, savi, vask, hõbe ja kuld ja said aganate sarnaseks suviselt rehealuselt: tuul viis need ära ja neist ei leidunud jälgegi. Aga kivist, mis oli tabanud kuju, sai suur mägi ja see täitis kogu maa” (salmid 34-35).

 

Nebukadnetsari unenäos muutus kogu kuju põrmuks, kui “üks kivi käte abita lahti murdus” ja lõi kujule vastu jalgu ja purustas need. Selle tolmväikesed osakesed viis tuul minema, nii et “neist ei leidunud jälgegi”. Riigid, mida juhivad inimesed, kes tegutsevad Saatana mõju ja juhtimise all, lõpetavad samamoodi. Nende saatuseks on saada täielikult hävitatud ja unustatud.

 

Mis järgneb selle Saatana mõju all oleva tsivilisatsiooni hävingule?

 

“Aga nende kuningate päevil püstitab taeva Jumal kuningriigi, mis jääb igavesti hävitamatuks ja mille valitsust ei anta teisele rahvale. See lõhub ja hävitab kõik need kuningriigid, aga ta ise püsib igavesti” (salm 44).

 

Riik, mille rajab Jumal, käib üle kõigist inimlikest püüetest. Jumal rajab maa peale oma tsivilisatsiooni, mille inimesed alguses ära põlgasid. Seletav Piibli väljaanne, rääkides sellest riigist, ütleb: Tema kestmine “igavesti” on selle riigi kõikehaaravus ajas ([Taanieli] 7:14), nii nagu mägi, mis täitis maa, oli selle kõikehaaravus ruumis. Termin “igavesti” tõstab selle riigi ajast välja – igavikku. Maailma perioodilisusel on lõpp ja algab ajatu riik, millel pole lõppu. Igale eelnevale maailma perioodile järgnes teine, kuid sellele riigile ei tule järgnevaid”.

 

Heebrea prohvetite kirjutised sisaldavad palju viiteid selle jumalikult salvitud Kuninga tulekule.

 

Jeesus Kristus asendab selle maailma riigid selle Riigiga, mille Tema Isa annab Talle Tema taastulekul – Jumalariigi. Need on Taanieli ettekuulutuse head sõnumid ja identsed nendega, mida kuulutas Jeesus. Sellest räägibki Tema evangeelium. See on sõnum, mida Ta käskis oma jüngritel kuulutada maailmale.

       

Kui kindel on see ettekuulutus?

 

“…Suur Jumal on andnud kuningale teada, mis tulevikus sünnib. Ja unenägu on tõsi ning selle tähendus kindel” (salm 45).

 

Taanieli ettekuulutused Kuningriigi kohta tulid vana-aja Iisraeli jaoks kriitilisel ajal. Iisraellaste suveräänsus oli asendunud vangipõlvega. Siiski, nende häda ja hävingu ajal avaldas Jumal oma prohvetite kaudu, et Iisraeli rahva ja riigi restauratsioon saab teoks Messiase valitsemise all (Jeremia  23:5-8).

 


TULEVASE JUMALARIIGI KUNINGAS

 

Kas messiasliku Kuninga sündi oli prohvetite poolt ette kuulutatud?

 

 

“Sest meile sünnib laps, meile antakse poeg, kelle õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks: Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst! Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja Tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õiglusega, sellest ajast ja igavesti! Vägede Jehoova püha viha teeb seda” (Jesaja 9:6-7).       

 

Heebrea prohvetite kirjutised sisaldavad palju viiteid selle jumalikult võitud kuninga tulekule, Taanieli 9:25-26 identifitseeritud kui Messias. Heebrea keeles tähendab Messias “Võitu, Salvitu”. Vana-aja Iisraelis salviti kuningaid ja kõrgeid vaimulikke õliga, kui neid valiti välja ameti jaoks. Messias on jumalikult salvitud kuningate Kuningas (Ilmutuse 17:14).

 

Kas Jeesus, Messias, hakkab valitsema tõelise, materiaalse riigi üle?

 

“ Ja ma nägin öisis nägemusis, ja vaata, taeva pilvedega tuli keegi, kes oli Inimesepoja sarnane! Ja Ta saabus Elatanu juurde, ning viidi Tema ette. Ja Temale anti valitsus ja au ning kuningriik, ja kõik rahvad, suguvõsad ja keeled teenisid Teda! Tema valitsus on igavene valitsus, mis ei lakka, ja Tema kuningriik ei hukku” (Taanieli 7:13-14).

     

Selle ettekuulutuse kohaselt annab Jumal Jeesus Kristusele igavese riigi, kus Ta hakkab valitsema “inimeste, rahvaste ja keelte” – füüsiliste inimeste üle maa peal.

 

Kas Jeesus tunnistas, et Ta oli sündinud olema kuningas?

 

“Siis ütles Pilaatus Temale: ‘Siis oled sina ometi kuningas?’ Jeesus vastas: ‘Jah, olen, sest mina olen kuningas! Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma…’”(Johannese 18:37).

 

EVANGEELIUM, MIDA ÕPETAS JEESUS

 

Mis oli Kristuse sõnumi peamine teema?

 

“Aga pärast seda, kui Johannes oli pandud vangi, tuli Jeesus Galileasse ja kuulutas Jumala evangeeliumi” (Markuse 1:14).

 

“Pärast seda aega rändas Tema linnast linna ja külast külla ning jutlustas ja kuulutas evangeeliumi Jumala riigist. Ja need kaksteistkümmend olid Temaga” (Luuka 8:1).

 

Kristuse maapealse teenimise algusest peale keskendus Ta Jumalariigi teemale. Ta jätkas Taanieli ja teiste prohvetite poolt kuulutatud sõnumi teavitamist. Kogu oma teenimise aja jooksul kasutas Ta korduvalt sõnu kuningas ja kuningriik, et selgitada Tema kuulutatud heade sõnumite sisu (vaata “Jumala riik evangeeliumides”, lk.12 ).

 

Missugune teine teema oli tähtis Kristuse jutlustes?

 

Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal: parandage meelt ja uskuge evangeeliumidesse” (Markuse 1:15; võrdle Matteuse 9:13).

 

Jeesus õpetas, et keegi ei pääse Jumala riiki, kui ta meelt ei paranda: “Mitte igaüks, kes minule ütleb: ‘Issand, Issand’, ei saa taevariiki, vaid kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas. Mitmed ütlevad minule tol päeval: ‘Issand, Issand, kas me ei ole Sinu nimel ennustanud ja Sinu nimel ajanud välja kurje vaime ja Sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid?’ Ja siis ma tunnistan neile:  ‘Ma ei ole elades teid tundnud, taganege minust, te ülekohtutegijad!’” (Matteuse 7:21-23; võrdle Matteuse 19:16-17; 1.Johannese 2:4).

Jeesus Kristusele kuuletumine on midagi muud, kui lihtsalt Temasse uskumine. Jumala tahtele järele andmine nõuab meelemuutust. See tähendab, et me hakkame uskuma Jumalat ja kahetseme tõrkumata oma pattu, mis on “käsu vastu” (1.Johannese 3:4), seega Jumala seaduste rikkumine. See on see, kui palju ausaid inimesi saab valesti aru mitte ainult evangeeliumist, vaid ka sellest, mida tuleb teha, et pääseda Jumala riiki ja saada Temalt kingiks igavene elu.

Meie usk Jumalasse ja Tema lubaduste usaldusväärsusesse peab viima meid ellu, mis põhineb teokal, aktiivsel kuuletumisel. Vastasel juhul on meie usk surnud ja kasutu (Jaakobuse 2:26).

 

Mis on, nagu ütles Jeesus, vajalik selleks, et pääseda Jumala riiki ja saada igavene elu?

 

“…Üks mees astus Tema juurde ja ütles Temale: ‘Õpetaja, mis head ma pean tegema, et saaksin igavese elu?’ Aga Ta ütles talle: ‘Miks sa mult küsid, mis on hea? Üksainus on, kes on hea. Ent kui sa tahad minna elu sisse, siis pea käsud’” (Matteuse 19:16-17).

 

Missugune sõnum oli Jeesus Kristuse meelest kõige tähtsam pärast Tema ülestõusmist?

 

“Apostlitele… Tema ka pärast oma kannatamist oli …ennast näidanud elavana, neile ilmudes nelikümmend päeva ning neile rääkides Jumala riigist” (Apostlite teod 1:3).

 

Pärast seda, kui Ta oli jaganud üksikasjalikumaid selgitusi Jumala riigi evangeeliumi kohta, saatis Jeesus  oma apostlid välja maailma, õpetama rahvastele neid tõdesid (salm 8, võrdle Matteuse  28:19-20).

 

APOSTLID ÕPETAVAD SEDASAMA  EVANGEELIUMI

 

Missugust sõnumit käskis Jeesus oma järgijatel kuulutada?

 

Aga Ta kutsus kokku need kaksteistkümmend ja… läkitas nad välja kuulutama Jumala riiki…”  (Luuka 9:1-2).

 

“Ja seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots” (Matteuse 24:14).

 

“Ja Ta ütles neile: ‘Minge kõike maailma ja kuulutage evangeeliumi kõigele loodule’” (Markuse 16:15).

 

Kas nad tegid, nagu Ta käskis?

 

“Aga nemad läksid välja ja jutlustasid igal pool. Ja Issand töötas ühes nendega ning kinnitas sõna tunnustähtedega, mis pärast seda sündisid” (Markuse 16:20).

 

JUMALA RIIK EVANGEELIUMIDES

 

Zondervani Illustreeritud Piiblientsüklopeedia (The Zondervan Pictorial Encyclopedia of the  Bible ) ütleb Jumalariigi kohta järgmist: “Sõna ‘kuningriik’ leidub viiskümmend viis korda Matteuse, kakskümmend korda Markuse, nelikümmend kuus korda Luuka ja viis korda Johannese evangeeliumis. Kui mööndustega on kasutatud sedasama sõna ilmalike kuningriikide kohta ja paralleelselt ka   Jeesuse öeldu kohta, esineb väljendit “Jumala riik” ja ekvivalentseid väljendeid (näiteks “Taevariik”, Tema riik”) umbes kaheksakümmend korda. Need arvud näitavad selle mõiste suurt tähtsust Jeesuse õpetuses… Seega võib vähimagi kahtluseta öelda, et väljend  “Jumala riik” on Tema õpetuse peateemaks (8.köide, Zondervan, 1976, lk. 804).

            Jeesus võrdsustas lunastuse saamise Jumalariiki pääsemisega (Matteuse 19:16, 23-24), ja Ta selgitas lunastusest ilmajäämist väljajäämisega Jumala riigist (Luuka 13:20). Sõnumit lunastusest on nimetatud “kuningriigi sõnaks” (Matteuse 13:19). Kristlase lootuseks ja lohutuseks on nimetatud pääsemist Jumalariiki (Markuse 10:15)

            Kristluse eesmärgiks on “otsida esiti Jumala riiki”(Matteuse 6.33). Õiglasi inimesi on nimetatud “kuningriigi lasteks” (Matteuse 13:38). Paljude Kristuse tähendussõnade teemaks on Jumala riik (salmid 44-45, 47).

            Meie tasuta brošüüris Jumala riigi evangeelium (The Gospel of the Kingdom) selgitatakse mõningaid paljudest piibliterminitest, mis käsitlevad Jumala riigiga seonduvat. Tellige kindlasti üks eksemplar sellest.

 

 

 

“Aga kui nad Filippust uskusid, kes neile kuulutas evangeeliumi Jumala riigist ja Jeesuse Kristuse nimest, siis ristiti nii mehi kui naisi” (Apostlite teod 8:12).

 

Kas Jumalariik oli esimeste kristlaste eesmärgiks?

 

 

Seepärast, saades kuningriigi, mis ei kõigu, olgem tänulikud ja teenigem seega Jumalat Tema meelt mööda pelglikkuse ja aukartusega” (Heebrealastele 12:28).

 

Missuguse põhjenduse andis Peetrus selle kohta, miks kutsub Jumal inimesi Oma Kirikusse?

 

“Sellepärast, vennad, püüdke seda enam teha kindlaks oma kutsumine ja valik; sest kui te seda teete, siis te ei komista iialgi. Sest nõnda avaneb teile rohkel mõõdul sissepääs meie Issanda ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse igavesse kuningriiki” (2. Peetruse 1:10-11).

 

Kas Jaakobus, Kristuse poolvend, õpetas samuti , et Jumalariik on kristlase elu eesmärgiks?

 

“Kuulge, mu armsad vennad, kas ei ole Jumal valinud selle maailma vaeseid saama rikkaks usus ja kuningriigi pärijaiks, mille Ta on tõotanud neile, kes Teda armastavad?” (Jaakobuse 2:5).  

 

Mida ütles Jeesus ise selle kohta, mis peaks olema iga kristlase eesmärk?

 

“Ent otsige esiti Jumala riiki ja Tema õigust…” (Matteuse 6:33).

 

            Jumala riiki pääsemist ja sellest osasaamist on järjekindlalt peetud Kristusesse uskujate ülimaks eesmärgiks. See on nende elu eesmärgiks. Läbi nelja evangeeliumi ja teiste apostlike kirjutiste on Jumalariigi tõelisus leidnud käsitlemist kui juba ette ära tehtud otsus.

 

Kas Jumalariigi teema oli peamine Pauluse õpetuses?

 

“Ja ta [Paulus] läks kogudusekotta ning kõneles seal avalikult kolm kuud, õpetades ja äratades nõudma Jumala riiki” (Apostlite teod 19:8).

 

“Ja nad määrasid temale päeva ja siis tuli tema [Pauluse] juurde majasse veel rohkem inimesi. Neile ta seletas asja ja tunnistas Jumala riiki ning meelitas hommikust õhtuni neid uskuma Moosese käsuõpetusest ja prohvetitest seda, mis Jeesusest on kirjutatud” (Apostlite teod 28:23).

 

“Aga Paulus jäi kaheks terveks aastaks oma üürielamusse ja võttis vastu kõiki, kes tulid tema juurde, ja kuulutas Jumala riiki ning õpetas Issandast Jeesusest Kristusest kõige julgusega ilma takistamata” (salmid 30-31).

 

            Paulus rõhutas Jumalariigi teemat, jätkates Jeesuse Kristuse ja teiste apostlite õpetust.

 

Missugusel põhjusel kiusati taga Paulust ja tema kaaslasi?

 

“Aga kui nad neid ei leidnud, vedasid nad Jaasoni ja mõned vennad linna ülemate ette ning kisendasid: ‘Need, kes kõiges maailmas tüli tõstavad, on ka siin! Neid on Jaason vastu võtnud ja nad kõik teevad keisri käskude vastu ja ütlevad ühe teise olevat kuninga, Jeesuse!’ Seda kuuldes said rahvas ja linna ülemad rahutumaks” (Apostlite teod 17:6-8).

            Paulus õpetas, et Jeesus pöördub tagasi kui kuningas, et rajada Jumalariik. Selle õpetuse tõttu süüdistati teda ebaõiglaselt oma järgijate Rooma valitsejate kukutamisele õhutamises. Ehkki see ei vastanud tõele, sattusid Paulus ja tema kaaslased tõsistesse raskustesse.

F.F.Bruce oma kommentaarides “Apostlite tegude” kohta ütleb: “Apostlid andsid avalikult teada Jumalariigist, mis on väga erinev ükskõik millisest ilmalikust impeeriumist, ja kahtlemata andsid nad Jeesusele kreekakeelse tiitli basileus  (kuningas), mida kasutasid ka Rooma imperaatori tähistamiseks tema kreeka keelt rääkivad alamad “ (F.F.Bruce, “Raamat apostlite tegudest: uued rahvusvahelised kommentaarid Uue Testamendi kohta” The Book of Acts: The New International  Commentary on the New Testament, 1984, pp. 344-345).

            Kuna evangeelium rääkis tõelisest Kuningriigist, mille kuningas on Jeesus, andis see põhjuse Pauluse süüdistamiseks reetmises. Linlased kartsid, et Rooma võimumehed tulevad sisse ja käituvad nendega karmilt, kui jutt Jumala riigist jätkub avalikult. See intsident näitab, kui mõjuvõimas oli sõnum Jumala riigist Rooma alamate jaoks.

            Paulus õpetas, et inimesed peaksid pöörduma ära valejumalate ja   -iidolite juurest ja alluma koheselt elava Jumala õpetusele. Ta astus vastu nende paganlikele ebauskudele. Pauluse jutlustamine, et Jumalal on kavas saata Jeesus Kristus, et rajada Jumala riiki, tõi sageli kaasa tagakiusamise talle ja tema  kaaslastele (Apostlite teod 16:19-24; 19:25-29).

 

Miks sattus Paulus sageli kohtu alla, süüdistatuna kuritegudes?

 

“Ja nüüd ma seisan kohtu ees lootuse pärast selle tõotuse peale, mille Jumal on andnud meie esiisadele ja mille täitumist meie kaksteistkümmend suguharu ööd ja päevad alati Jumalat teenides loodavad näha. Selle lootuse pärast, kuningas, tõstavad juudid kaebust minu peale! Kas teil peetakse uskumatuks asjaks, et Jumal surnuid üles äratab?” (Apostlite teod 26:6-8).

 

                        Paulus rajas oma õpetuse lubadustele, mis oli antud tema esiisadele. Ta jutlustas, et igal pool saavad inimesed igavese õnnistuse Aabrahami Seemne läbi, nii nagu on tõotatud. Ta jutlustas lubadusest, mille kohaselt tuleb Taaveti soost valitseja, kes jääb valitsema igavesti. Mõlemad lubadused viitavad Kristuse osale Jumala kavatsustes. Isegi neil päevil aimasid paljud juudid ette selle valitseja tulekut sellesama lubaduse ja prohvetite ettekuulutuste tõttu.

            Pauluse õpetused sisaldasid lubadust, et inimkond lepitatakse Jumalaga pattude andeksandmise läbi (Jeremia 31:34; Koloslastele 1:18-23). Jeesus Kristuse elu, surm ja ülestõusmine valmistasid seda ette. Paulus õpetas, et Kristus oli ohvriks pattude eest, nagu oli lubatud Pühakirjas (Jesaja 53:3-6; Roomlastele 3:23-25). Paulus uskus ja õpetas, et Jumal laseb surnutel üles tõusta (Taanieli 12:2-3; Apostlite teod 23:6).

 

Ei läinud kaua, kui võltskristlus, mis õpetas moonutatud evangeeliumi, erinevat Kristuse ja apostlite omast, sai tähtsamaks religioosseks liikumiseks.

 

            Pauluse sõnum sisaldas kõiki neid lubadusi, samuti kui ka Jumala suurepärast õpetust selle kohta, et kristlased saavad osa Tema kuningriigist, mis tuleb selle maailma sõnakuulmatute riikide asemele. Paulus teeb kokkuvõtte, öeldes: “Kes meid on päästnud pimeduse võimusest ja on meid asetanud oma armsa Poja riiki. Temas on meil lunastus, pattude andekssaamine” (Koloslastele 1:13-14).

 

VÕLTSEVANGEELIUMI TEKE

 

            Me oleme näinud, et Saatan on selle maailma tegelik valitseja ja jumal. Olles inimkonna eksitaja, sekkus Saatan põhjalikult religiooni juba inimkonna ajaloo alguses. Ta petab inimkonda, võltsides ja moonutades Jumala õpetust.

 

Kas apostlid põrkasid kokku usust taganenute evangeeliumiga, moonutatud versiooniga Kristuse õpetusest?

 

“Ma panen imeks, et te Kristusest, kes teid on armus kutsunud, nii ruttu ära pöördute teistsuguse evangeeliumi juurde, mis ei olegi teine evangeelium; on vaid mõningaid, kes teid segavad ja tahavad Kristuse evangeeliumi pöörata teiseks” (Galaatlastele 1:6-7).

 

“Aga valeprohveteidki tõusis rahva seas, nõnda nagu teiegi seas saab olema lahkõpetajaid, kes salamahti toovad sisse hukutavaid valeõpetusi, salgavad ära peremehegi, kes nad on ostnud, ja tõmbavad eneste peale äkilise hukatuse. Ja paljud järgivad nende lodevat elu, kellede pärast pilgatakse tõe teed” (2. Peetruse 2:1-2).

 

Mis oli Pauluse vastus igaühele, kes õpetas erinevat evangeeliumi?

 

“Aga kui me ise, või isegi mõni ingel taevast, peaks teile kuulutama evangeeliumi peale selle, mida meie teile oleme kuulutanud – ta olgu neetud! Nagu me ennegi oleme ütelnud, nõnda ütlen mina ka nüüd jälle: Kui keegi teile kuulutab evangeeliumi peale selle, mis te olete saanud, siis ta olgu neetud” (Galaatlastele 1:8-9).

 

            Paulus mõistis hukka igaühe, kes jutlustas evangeeliumi, mis oli erinev sellest, mida õpetasid tema ise, teised apostlid ja Jeesus Kristus. Ehkki Paulus ei too ära selle moonutatud õpetuse üksikasju, näeme me hilisemate arengute põhjal, mil viisil Kristuse sõnum hakkas väärastuma.

 

Kes oli vastutav valeõpetuste eest?

 

“Aga mina kardan, et nõnda nagu madu pettis Eevat oma kavalusega, vahest teiegi mõtted rikutakse ja need loobuvad siirast meelest ja kasinusest Kristuse suhtes. Sest kui keegi tuleb ja kuulutab mingisugust teist Jeesust… või kui te saate …teise evangeeliumi kui see, mille te olete vastu võtnud, siis te seda küll salliksite”(2. Korintlastele 11:3-4).

 

“Sest need inimesed on valeapostlid, petised töötegijad, kes endid moondavad Kristuse apostleiks. Ja see ei ole ime, sest saatan ise moondab ennast valguse ingliks. Sellepärast ei ole suur asi, kui ka tema abilised endid moondavad õiguse abilisteks. Ent nende ots on nende tegude järele” (salmid 13-15).

 

            Paulus palus Efesose koguduse vanemaid  enda juurde (Apostlite teod 20:17) natuke aega enne tema arreteerimist Jeruusalemmas evangeeliumi jutlustamise eest. Ta hoiatas vanemaid: “Sellepärast pange tähele iseendid ja kõike karja … karjastena hoidma Jumala kogudust, mille Ta on omandanud iseenese vere läbi. Ma tean seda, et pärast minu äraminekut tulevad teie sekka hirmsad hundid, kes karjale armu ei anna; ja teie eneste seast tõusevad mehed, kes kõnelevad pööraseid asju, et vedada jüngreid eneste järele” (salmid 28-30).

            Valeõpetajate arvu kasv põhjustas seda, et inimesed hülgasid Pauluse ja teiste apostlite õpetuse. Need inimesed õpetasid omaenese, Pühakirjale mitte vastavaid ideesid. Paulus kirjutas: “Aga mina manitsen teid, vennad, pidama silmas neid, kes tekitavad lõhesid ja pahandust õpetuse vastu, mis te olete õppinud, ja tõmbuge neist tagasi. Sest niisugused inimesed ei teeni mitte meie Issandat Jeesust, vaid oma kõhtu, ja petavad magusate sõnadega ja libedate kõnedega tõemeelsete südameid” (Roomlastele 16:17-18).

 

Kas Jeesus Kristus nägi seda probleemi ette?

 

“Minge sisse kitsast väravast; sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad. Ja kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad. Hoiduge valeprohveteist, kes tulevad teie juurde lammaste riideis, aga seestpidi on nad kiskjad hundid” (Matteuse 7:13-15).

 

            Jeesus teadis, et kerkivad esile valeõpetajad, kes moonutavad Tema õpetust, isegi kui nad väidavad end esindavat Teda. Sellised õpetajad said püsivalt palju järgijaid. Neid sai palju,

ja nagu Jeesus oli ennustanud, usklikke oli nendega võrreldes vähe.

            Ei läinud kaua, kui võltskristlus, mis õpetas moonutatud evangeeliumi, radikaalselt erinevat Kristuse ja apostlite omast, kasvas religioosseks liikumiseks. Pange tähele kaasaegse ajaloolase arvamust selle kohta, missuguseid tagajärgi põhjustavad doktriinlikud muutused meie ajaarvamise esimestel sajanditel: “Vaadelgem kristlikku kirikut neljanda sajandi alguses, ja tekivad teatud raskused leidmaks selles apostellike aegade ühtsust, või isegi, me ei suuda seda üleüldse ära tunda” (Charles Guignebert, Varase kristluse ajalugu, 1927, lk. 122, (The Early History of Christianity) – rõhuasetused lisatud ).

            Vähem kui kolme sajandiga ei olnud see kirik, mis nimetas ennast kristlikuks, enam äratuntav kui kirik, mille rajasid Kristus ja apostlid. Mõnikord need, kes keeldusid tunnustamast valedoktriine ja moonutatud evangeeliumi, ei saanud enam avalikult näidata oma meelsust, ilma et nad ei oleks riskeerinud tagakiusamise ja surmaga.

            Tänase päevani esineb kristluse lipu all hulgaliselt ekslikke arusaamu evangeeliumi ja Kristuse õpetuse kohta. Pauluse hoiatus on ikka veel jõus: “Vaadake, et keegi teid ei võtaks saagiks mõtteteaduse ja tühja pettusega, mis vastavad inimeste pärimusele, maailma algjõududele ja mitte Kristusele” (Koloslastele 2:8).

 

 

Millal peatatakse see saatanlik petmine?

 

“Ja ma nägin ingli taevast maha tulevat; sellel oli sügaviku võti ja suured ahelad käes. Ja ta võttis kinni lohe, vana mao, see on Kuradi ehk Saatana, ja sidus ta ahelaisse tuhandeks aastaks” (Ilmutuse 20:1-2).

 

            Kohe pärast Kristuse tagasitulekut laseb Jumal panna Saatana ahelaisse. Järgnevaks tuhandeks aastaks on talt võetud võimalus inimeste tegemistele mõju avaldada, millega on lõppenud tema osa segadustes ja petmistes kui “sellesinase maailma jumal” (2.Korintlastele 4:4). On valmis tegevuspaik uue valitseja, Jeesus Kristuse jaoks, kes hakkab valitsema maailma üle.

 

UUE KUNINGRIIGI VALITSEMINE

 

Mis juhtub pärast seda, kui Jumal eemaldab võimult praeguse “selle maailma valitseja”? (Johannese 12:31).

 

“…Siis sündisid suured hääled taevas ning ütlesid: ‘Maailma valitsus on saanud meie Issanda ja Tema Kristuse omaks, ja Tema valitseb ajastute ajastuteni’” (Ilmutuse 11:15).

 

Kas Kristuse tagasitulekuga kaasneb imeväärne, enneolematu sündmus?

 

“Sest seda me ütleme teile Issanda sõnaga, et meie, kes elame ja üle jääme Issanda tulemiseni, ei jõua mitte ette neist, kes on läinud magama, sest et Issand ise tuleb taevast alla sõjahüüuga, peaingli hääle ning Jumala pasunaga, ja Kristuses surnud tõusevad üles esmalt. Selle järel kistakse meid, kes elame ja üle jääme, ühtlasi nendega pilvede peal Issandale vastu üles õhku, ja nõnda saame olla ikka ühes Issandaga” (1.Tessalooniklastele 4:15-17).

 

Kas Piibel annab veel teisigi üksikasju selle ülestõusmise kohta?

 

“Aga  seda ma ütlen, vennad, et liha ja veri ei või pärida Jumala riiki, ega kaduvus pärida kadumatust. Vaata, ma ütlen teile saladuse: me kõik ei lähe magama, aga me kõik muutume, äkitselt ühe silmapilguga, viimse pasuna hüüdes. Sest pasun hüüab ja surnud tõusevad üles kadumatutena ja me muutume. Sest see kaduv peab riietuma kadumatusega ja see surev riietuma surematusega. Aga kui see kaduv riietub kadumatusega ja see surev riietub surematusega, siis saab tõeks sõna, mis on kirjutatud: ‘Surm on neelatud võidusse’” (1. Korintlastele 15:50-54).

Tänase päevani esineb kristluse lipu all hulgaliselt valearusaamu evangeeliumi ja Kristuse õpetuse kohta.

 

 

“Isesugune on päikese hiilgus ja isesugune kuu hiilgus ja isesugune tähtede hiilgus, sest tähe ja tähe hiilgusel on oma vahe. Nõnda on ka surnute ülestõusmine. Kaduvuses külvatakse, kadumatuses äratatakse üles; autuses külvatakse, auhiilguses äratatakse üles, nõtruses külvatakse, väes äratatakse üles; maine ihu külvatakse, vaimne ihu äratatakse üles” (salmid 41-44).

 

Kas inimesed, kes on läbi teinud ülestõusmise, hakkavad valitsema koos Kristusega Tema kuningriigis?

 

“Õnnis ja püha on see, kellel on osa esimesest ülestõusmisest; nende üle ei ole teisel surmal meelevalda, vaid nad peavad olema Jumala ja Kristuse preestrid ja valitsema kuninglikult ühes Temaga need tuhat aastat” (Ilmutuse 20.6).

            Jeesus Kristuse tagasitulek ei tähista mitte ainult Jumala riigi algust, vaid ka aega, kui Jumal laseb tõusta üles neil, kes on surnud Kristuses, ja annab neile igavese elu, et valitseda igavesti koos Jeesusega.

 

Kes saavad olema selle igavesele elule ülestõusmise ajal Jumala riigis?

 

“Kes võidab, sellele ma annan istuda ühes minuga minu aujärjel, nõnda nagu minagi olen võitnud ja istunud ühes oma Isaga Tema aujärjele” (Ilmutuse 3:21).

 

Kas kaheteistkümnel apostlil on eriline osa Kristuse tuhandeaastase valitsemise ajal?

 

“Aga teie olete need, kes minu juurde on jäänud mu kiusatustes; ja mina sean teile riigi, nõnda nagu minu Isa selle mulle on seadnud, et te sööksite ja jooksite minu lauas minu riigis ja istuksite aujärgedel ja mõistaksite kohut Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle” (Luuka 22:28-30).

 

Kas Jeesus pöördub tõeliselt maa peale tagasi?

 

“Sel päeval seisavad Ta jalad Õlimäel, mis on Jeruusalemma ees ida pool; ja Õlimägi lõhkeb keskelt pooleks, idast läände väga suureks oruks, sest pool mäge vajub põhja poole ja teine pool lõuna poole… Ja Jehoova, minu Jumal tuleb, kõik pühad ühes Temaga” (Sakarja 14:4-5; võrdle Ilmutuse 5:10).

 

            See ettekuulutus kirjeldab Jeesus Kristuse tõelist tagasitulekut maa peale, kus Ta saab kokku ja jääb kokku üles tõusnud pühakutega. Ta pöördub tagasi Õlimäele, millelt avaneb vaade Jeruusalemmale idast.

 

Missugune on Jeruusalemma staatus pärast Kristuse tagasitulekut?

 

“Nõnda ütleb Jehoova: ‘Mina pöördun tagasi Siionisse ja elan Jeruusalemma keskel; Jeruusalemma nimetatakse siis ustavaks linnaks ja vägede Jehoova mäge pühaks mäeks” (Sakarja 8:3).

 

Jeesus Kristus pöördub tagasi Õlimäele, millelt avaneb vaade Jeruusalemmale  idast.

 

“Sel ajal nimetatakse Jeruusalemma “Jehoova aujärjeks” ja kõik rahvad kogunevad sinna Jehoova nime juurde Jeruusalemma; ja nad ei käi enam oma kurja südame kanguse järele” (Jeremija  3:17).

 

“Siioni pärast ma ei vaiki ega jää rahule Jeruusalemma pärast, enne kui tema õigus hakkab paistma ja tema pääste põleb otsekui tõrvik! Siis saavad rahvad näha su õigust ja kõik kuningad su au! Ja sulle antakse uus nimi, mille määrab Jehoova suu… Jehoova meenutajad , ärgu olgu teil rahu ja ärge andke Temale rahu, enne kui Ta on rajanud Jeruusalemma ja pannud maa peale kiituseks” (Jesaja 62:1-2; 6-7).

 

            Jeruusalemmast, iidsest linnast, mille pärast on valatud nii palju verd sajandite jooksul, saab kogu maailma valitseja ja religioosne keskus Jumala riigis.

 

Kas Messias toob teised rahvad oma võimu alla?

 

“Aga viimseil päevil sünnib, et Jehoova koja mägi seisab kindlana kui mägede tipp ja tõuseb kõrgemale küngastest ning kõik paganad voolavad ta juurde! Ja paljud rahvad lähevad ning ütlevad: ‘Tulge, mingem üles Jehoova mäele, Jaakobi Jumala kotta, et Ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia Tema radu: sest Siionist väljub käsuõpetus ja Jeruusalemmast Jehoova sõna” (Jesaja 2:2-3).

 

            Pange tähele, et Jumala riik, mille rajab Jeesus, Messias, võtab kontrolli maailma riikide üle. See saab olema tõeline kuningriik, mis asendab praegused valitsevad süsteemid, mis on keeldunud vastu võtmast ja täitmast Jumala seadusi. See jumalik kuningriik saab reaalsuseks Kristuse tagasitulekul.

 

Kuidas käitub Jeesus Kristus nende rahvastega, kes ei tule Jeruusalemma Teda austama, nii nagu Ta on käskinud?

“Ja kõik järelejääjad kõigist paganaist, kes on tulnud Jeruusalemma kallale, peavad aasta- aastalt minema sinna üles, kummardama kuningat, vägede Jehoovat ja pidama lehtmajade püha! Aga neile maa suguvõsadest, kes ei lähe üles Jeruusalemma kuningat, vägede Jehoovat kummardama, ei saja vihma! Ja kui egiptlaste suguvõsa sinna üles ei lähe ega ilmu, siis ei saja neilegi, vaid ka neile saab osaks nuhtlus, millega Jehoova lööb neid paganaid, kes ei lähe sinna üles pidama lehtmajade püha” (Sakarja 14:16-18).

 

            Rahvad, kes kaotavad oma veevarud, saavad varsti aru, et nende ellujäämine sõltub uue kuninga tahtest Jeruusalemmas. Lõpptulemusena kõik rahvad reageerivad Kristuse kutsele ja tulevad Jeruusalemma, et järgida Jumala suundumusi.

Jeruusalemmast, iidsest linnast, mille pärast on valatud nii palju verd sajandite vältel, saab kogu maailma valitseja ja religioosne keskus Jumala riigis.

Mis juhtub viljatute, põuaste maadega Jeruusalemma ümbruses?

 

“Sest Jehoova trööstib Siionit, trööstib kõiki selle varemeid; Ta teeb selle kõrbe otsekui Eedeniks ja lagendikud Jehoova rohuaia sarnaseks. Seal on lusti ja rõõmu, tänulaulu ja pillihääli”  (Jesaja 51:3).

 

“Ma panen jõed voolama tallermaal ja allikad orgude põhjas; ma muudan järveks kõrbe ja veelätteiks põuase maa! Ma istutan kõrbe seedreid, akaatsiaid, mürte ja õlipuid; ma panen lagendikule küpresse ühes plataanide ja piiniatega, et nad näeksid ja teaksid, tähele paneksid ja ühtlasi mõistaksid, et seda on teinud Jehoova käsi ja selle on loonud Iisraeli Püha” (Jesaja 41:18-20).

 

“Kõrb ja liivik rõõmutsevad, nõmmemaa hõiskab ja õitseb nagu liilia! Ta õitseb kaunisti ja ilutseb rõõmu ning hõiskamisega, temale antakse Liibanoni toredus… Nad saavad näha Jehoova toredust, meie Jumala ilu… Kuumavirvendusest saab järv ja põuasest pinnast veeallikaid; šaakalite asupaigast saab soo, kaislaid, kõrkjaid ja pilliroogu”  (Jesaja 35:1-2,7).

 

“Ma panen jõed voolama tallermaal ja allikad orgude põhjas; ma muudan järveks kõrbe ja veelätteiks põuase maa.”

 

Missugust mõju avaldavad need muutused põllumajandusele?

 

“Vaata, päevad tulevad, ütleb Jehoova, mil kündja jõuab järele lõikajale ja viinamarjasõtkuja seemne külvajale; siis tilguvad mäed värsket veini ja kõik künkad sulavad” (Aamos 9:13).

 

Missugune muutus toimub metsloomade hulgas seoses maa ümberkujundamisega?

 

“Siis elab hunt tallega üheskoos ja panter lesib kitsekese kõrval; vasikas, noor lõvi ja nuumveis on üheskoos ning pisike poiss ajab neid. Lehm ja karu käivad karjamaal, nende pojad lesivad üheskoos, ja lõvi sööb õlgi nagu veis. Imik mängib rästiku uru juures ja võõrutatu sirutab käe  mürkmao koopasse” (Jesaja 11:6-8).

 

Mis juhtub inimeste tervisliku seisundiga selle aja jooksul?

 

“Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti. Siis hüppab jalutu otsekui hirv ja keeletu keel hõiskab, sest veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal”  (Jesaja 35:5-6).

 

Kas Kristus teeb lõpu sõjale ja vägivallale?

 

“Ja Tema mõistab kohut paljude rahvaste vahel ning noomib vägevaid paganaid kaugete maadeni. Siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima. Siis istuvad nad igaüks oma viinapuu all ja oma viigipuu all, ja keegi ei hirmuta neid, sest vägede Issanda suu on kõnelnud” (Miika 4:3-4).

 

Kas maailm saab lõpuks tunda rahu?

 

“Nad ehitavad kodasid ja elavad neis, istutavad viinamägesid ja söövad nende vilja. Nad ei ehita teistele elamiseks, ei istuta teistele söömiseks, sest mu rahva eluiga on otsekui puu eluiga ja mu valitud kasutavad ise oma kätetööd. Nad ei näe asjata vaeva ega sünnita lapsi hirmu jaoks, sest nad on Issanda õnnistatud sugu ja koos nendega on õnnistus nende võrseil [järglastel]” (Jesaja 65:21-23).

 

“Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, sest maa on täis Issanda tundmist – otsekui veed katavad merepõhja” (Jesaja 11:9).

 

            Jumala riik, Jeesus Kristuse ülemvõimu all, toob maailmale rahu ja heaolu õnnistuse. Jumal taastab selle, mis Ta oli ära võtnud, kui ajas Aadama ja Eeva Eedeni aiast välja: juurdepääsu teadmistele Jumala kohta elupuu kaudu (Ilmutuse 22:1-2). Tulemuseks on üleüldine rahu. Jumal ei luba kellelgi, inimesel ega loomal, teha haiget ühelegi Tema loodust.

 

“Kõrb ja liivik rõõmutsevad, nõmmemaa hõiskab ja õitseb nagu liilia. Ta õitseb kaunisti ja ilutseb rõõmu ning hõiskamisega.”

 

Mis on selle imepärase muutuse võtmeks?

 

“Vaid leping, mille ma teen Iisraeli sooga pärast neid päevi, ütleb Issand, on niisugune: ma panen nende sisse oma Seaduse ja kirjutan selle neile südamesse; siis ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks. Siis üks ei õpeta enam teist ega vend venda, öeldes: ‘Tunne Issandat!’, sest nad kõik tunnevad mind, niihästi pisikesed kui suured, ütleb Issand; sest ma annan andeks nende süü ega tuleta enam meelde nende pattu” (Jeremia 31:33-34).

            Inimesed iseenesest ei suuda saavutada seda uskumatut käitumise ja olemuse muutust. Kõik saab  toimuda ainult selle tulemusena, et Jumala Vaim töötab nende meeltes ja südameis, tehes võimalikuks Jumala käskude täitmise kogu südamest (Sakarja 4:6; Hesekiel 36:25-37). Jumal muudab kogu inimese olemust.

            Siis saavad inimesed hakata

püüdlema oma piiramatu vaimse potentsiaali poole. Siis saab Jumal kujundada kõiki inimesi – iga rassi ja rahvast – oma vaimse olemuse järgi, mis oligi Tema esialgne kavatsus.

 

KOKKUVÕTE

 

 

Meie maailmas domineerib suur petja, Saatan, Kurat. Jeesus Kristus tuli, tuues häid sõnumeid, Jumala riigi evangeeliumi. Ta on “üks suursugune inimene, [kes] läks teele kaugele maale, et omandada kuningriik ja tulla tagasi”, kellest rääkis Ta ühes oma tähendussõnas (Luuka 19:12). Ta käsib meil palvetada: “Sinu riik tulgu; Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal” (Matteuse 6:10).

            On ülitähtis, et kõik, kes usuvad Jumalat, peavad meeles, nagu tuletab meile meelde apostel Paulus: “…  Jumala arm on ilmunud päästvana kõigile inimestele ja kasvatab meid, et me, öeldes lahti jumalakartmatusest  ja ilmalikest himudest, elaksime praegusel ajal mõõdukalt ja õiglaselt ja  jumalakartlikult, oodates õndsa lootuse täitumist ning suure Jumala ja meie Päästja Jeesuse Kristuse kirkuse ilmumist” (Tiitusele 2:11-13).

 

“Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil kündja jõuab järele lõikajale ja viinamarjasõtkuja seemne külvajale, siis tilguvad mäed värsket veini ja kõik künkad sulavad.”

 

            Vahepeal “seda kuningriigi evangeeliumi kuulutatakse kogu ilmamaale, tunnistuseks kõigile rahvastele, ja siis tuleb lõpp” (Matteuse 24:14). Jumala ustavad sulased jätkavad selle käsu täitmist, mis Kristus andis oma jüngritele: “Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule” (Markuse 16:15).

            Selles õppetükis käsitletu paremaks mõistmiseks tellige kindlasti järgmised tasuta brošüürid:

·        Jumala riigi evangeelium.

·        Te saate aru Piibli ettekuulutustest.

·        Kas me elame maailmalõpu ajastul?

·        Kirik, mille rajas Jeesus.

·        Mis on sinu saatus?

·        Tee igavesele elule.

·        Sul võib olla elav usk.

Brošüüride tellimiseks pöörduge teile sobiva kontori poole, mille aadressi saate ajakirjast “Good News”.

 

Jumala ustavad sulased jätkavad selle käsu täitmist, mis Kristus andis oma jüngritele: “Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule.”

 

Küsimused järelemõtlemiseks

 

            Need küsimused on mõeldud abiks õppimisel, õppetükis arutlusel olevate teemade läbiarutamiseks ja nende omandamiseks isiklikul tasandil. Soovitame teil vastata kirjalikult nendele küsimustele ja võrrelda neid vastavate kirjakohtadega. Palume teil kirjutada kõigist märkustest või ettepanekutest, kaasa arvatud küsimused selle õppetüki või kogu kursuse kohta.

·        Kes on selle ajastu jumal, mil meie praegu elame? Kes veenab inimesi, et Jumala teed on rumalad? (1.Korintlastele 2.14; 2.Korintlastele 4:4, 11:13-15; Efeslastele 2:2).

·        Aabrahami järeltulijatest moodustus tõeline Iisraeli riik. Selle kuningriigi üle oli seatud kuningate dünastia. Kes oli sündinud selleks, et pärida troon, valitsemaks selle kuningriigi üle?   (Matteuse 1:1; Luuka 1.32; Apostlite teod 13:21-23).

 

 

·        Mis juhtub selle maailma riikidega, mida kujutas Nebukadnetsari unenäos nähtud kuju? (Taanieli 2:34-35).

·        Mis on Taanieli ettekuulutuse “hea sõnum”?  Kelle kuningriik tuleb inimeste riikide asemele? (Taanieli 2:44).

·        Kes oli sündinud olema kõigi kuningate kuningas, valitsedes materiaalse kuningriigi üle maa peal? (Jesaja 9:6-7; Ilmutuse 17:14; Taanieli 7.13-14).

·        Mis oli Jeesuse erilise tähelepanu all, alates Tema maapealse jutlustamise algusest? (Markuse 1:14; Luuka 8:1; Apostlite teod 1:3; Matteuse 28:19-20; Luuka 9:1-2; Matteuse 24:14; Markuse 16:15).

·        Kas me peame olema järjekindlalt valeevangeeliumide vastu, mis võivad moonutada Kristuse õpetust? (Galaatlastele 1.6; 2.Peetruse 2:1-2, Galaatlastele 1:8-9).

·        Kas Kristus hoiatas valeõpetajate eest? (Matteuse 7:13-15; Koloslastele 2:8).

·        Kes hakkavad valitsema koos Kristusega Tema Kuningriigis maa peal?( Ilmutuse 20.6; Ilmutuse 3:21; Ilmutuse 5:10).

·        Kuidas muutub maa väljanägemine selle uue valitsemise all? (Jesaja 51:3; 41:18-20; 35:1-2, 7; 11:6-8;  35:5-6; Miika 4:3-4; Jesaja 11:9; Jeremia 31:31-34).

 

 

 

 

 

 

 

 

 


 

 

 

Kristuse tähendamissõnad ja Jumala riik

 

Kas Jeesus eeldas, et kõik saavad aru Tema tähendamissõnadest Jumalariigi kohta? Oma õpetuses võrdles Jeesus tulevast Jumalariiki tihti tavaliste olukordadega inimeste elus. Need sõnumid on tuntud kui tähendamissõnad.

      Enamus inimesi peab endastmõistetavaks, et Kristus kasutas seda õpetamise moodust, et teha tõde kergemini arusaadavaks. Jeesus ise ütles, et õige on vastupidine. “Jüngrid astusid Jeesuse juurde ning küsisid temalt: ‘Miks Sa räägid neile tähendamissönadega?’ Ja Jeesus kostis: ‘Teile on antud mõista taevariigi saladusi, neile aga ei ole…Ma räägin neile tähendamissõnadega sellepärast, et nad vaadates ei näe ja kuuldes ei kuule ega mõista” (Matteuse 13:10-13).

      Jeesus ei eeldanud, et igaüks saab aru Tema tähendamissõnadest Jumalariigi kohta, ei siis, kui Ta ise viibis maa peal, ega ka nüüd. “Ja nende kohta läheb täide Jesaja ennustus, mis ütleb: ‘Kuuldes te kuulete ega mõista, vaadates te vaatate ega näe. Sest selle rahva süda on kalestunud ja nad kuulevad kõrvadega raskesti ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, et nad südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma võiksin neid parandada.’ Õndsad on aga teie silmad, et need näevad, ja teie kõrvad, et need kuulevad! Sest tõesti, ma ütlen teile, palju prohveteid ja õigeid on ihaldanud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud..."   (salmid 14-17)

      Siis selgitas Jeesus külvaja kohta käivat tähendamissõna. Külvatud seeme oli “kuningriigi sõna” (salm 19). Järgmisena tõi Ta kolm kõige tavalisemat põhjust, miks enamik inimesi ei saa aru sellest, mida Ta nimetas “taevariigi saladusteks” (salm11).

      Esiteks tõi Ta näite inimesest, kes on Saatana poolt niivõrd ära eksitatud, et tal puudub vaimulik sügavus isegi selle sõnumi tähendusest aru saamiseks (salm 19). Järgmisena tõi Ta näite inimesest, kes “takerdub” sõna pärast, kui “viletsus ning kiusatus tuleb” (salmid 20-21). Siis tuleb näide sellest, “kes küll sõna kuuleb, maailma mure ja rikkuse pettus aga lämmatab sõna ära ja see jääb viljatumaks”  (salm 22).

      Viimaseks on positiivne näide sellest, kes kuuleb ja mõistab Kristuse õpetust Jumala riigi kohta (salm 23), inimene, kes kuuleb ja usub sõnumit, siis tegutseb selle informatsiooni kohaselt, et kanda rohket vaimulikku vilja.

 

 


 

 


 
 
Evangeeliumi kolm tahku
Jumal on algusest peale näidanud oma soovi igavese suhte loomiseks inimkonnaga. Evangeeliumis sisaldub Tema plaani kolm aspekti, selleks et luua seda vaimulikku suhet. Need kõik on keskendunud Jeesus Kristusele. 

Lihtsamalt öeldes, meie osasaamine sellest igavesest suhtest sõltub sellest, (1)mida Jumal on teinud meie heaks, (2)mida Jumal teeb meie jaoks, (3)mida Jumal hakkab tegema meie jaoks. Kõik kolm on täideviidavad Jeesus Kristuse kaudu.             Evangeeliumi esimene tahk on Jeesuse elu, surma ja ülestõusmise osa meie lunastamisel. Ilma selleta ei oleks ühtegi võimalust, et lepitada meid Jumalaga ja alustada lunastuse protsessi. See on see, millele enamus teolooge asetab rõhu, kuid sageli jäetakse arvestamata kaks teist väga tähtsat aspekti. Paljud tõlgendavad seda osa Jumala plaanist kui lunastuse protsessi lõppu. Tegelikult on see ainult lähtealus.             Teine aspekt tuleb Kristuse lubadusest saata “Lohutaja”, Püha Vaimu, kes juhib ja õpetab Kristuse jüngreid mõistma ja elama Jumala tõe järgi (Johannese 14:16-17, 26). Kui inimene pöördub usule ja saab Püha Vaimu anni (Apostlite teod 2:38), algab tal elu Vaimu juhtimise all. Püha Vaimu abil, nagu selgitas Paulus, “Jumal on see, kes teis tegutseb, et te tahate ja toimite Tema hea nõu kohaselt” (Filiplastele 2:13).   Selleks, et aidata meil saada lunastust, Kristus kui meie suur ülempreester, kostab meie eest taevas oma Isa paremal käel. Seda seisukohta kinnitavad paljud kirjakohad Pauluse kirjas heebrealastele. Meid on julgustatud: “Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal” (Heebrealastele 4:16).

            Kolmas aspekt meie suhtes Jumalaga, mis saab võimalikuks Jeesus Kristuse kaudu, on see, mis juhtub Kristuse tagasituleku ajal. Sellel ajal need, kes “on Kristuses” (Roomlastele 8:1), need koos Püha Vaimuga pärivad Jumala riigi – saades surematuteks vaimseteks olenditeks Jumala igaveses perekonnas igavesele elule ülestõusmise läbi (1.Korintlastele 15:50-54). Kuningate ja preestritena aitavad nad Kristusel valitseda rahvaste üle (Ilmutuse 5:10; 11:15).

            Mitte ühtegi nendest kolmest evangeeliumi aspektist ei tohiks pidada teistest tähtsamaks. Samuti ei saa ühtegi neist kolmest jätta arvestamata, ilma et moonutataks evangeeliumi, mida õpetasid Jeesus ja Tema apostlid. Kõik kolm on Jumala riigi evangeeliumi olulise tähtsusega koostisosad.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Igavese evangeeliumi olemus

         

          Apostel Johannes räägib meile, et oma nägemusis: “Ma nägin teist inglit keset taevast lendavat; sellel oli igavene evangeelium, et kuulutada evangeeliumi neile, kes elavad ilmamaal – kõigile paganahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele…”Pange tähele selle igavese evangeeliumi olemust: “Kartke Jumalat ning ülistage Teda… ning kummardage Teda, kes on teinud taeva ja maa ja mere ja veteallikad” (Ilmutuse 14:6-7).

            Jumala sõnum inimkonnale on igavene ja järjekindel. Ta on alati rõhutanud seda, kui tähtis on , et meil on suhe Temaga kui oma Loojaga. Ta ütles Aabrahamile:  “Ma teen lepingu enese ja sinu vahel, ja sinu soo vahel pärast sind, igaveseks lepinguks sugupõlvedele, et ma olen Jumalaks sinule ja su soole pärast sind” (1.Moosese 17:7). Hiljem kordas Jumal samasuguseid sõnu Iisraeli rahvale (5.Moosese 29:13).

            Termin Jumala riik tähendab palju rohkem, kui Jeesus Kristuse valitsemine maa peal Jumala õiglaste seaduste järgi. See hõlmab ka tõelisi Jumala lapsi – Jumala perekonda. Ta avaldab, et selle perekonna liikmed, mille loomise protsessiga Ta praegu on seotud, on Tema oma pojad ja tütred, kes hakkavad koos Kristusega valitsema rahvaste üle Jumala seaduste järgi.

            Jeesus lubas: “Kes võidab, sellel ma lasen istuda koos minuga mu troonile, nagu minagi olen võitnud ning istunud oma Isaga tema troonile” (Ilmutuse 3:21). Mida nad siis teevad? “Kes võidab ja minu tegusid lõpuni hoiab, sellele ma annan meelevalla paganate üle” (Ilmutuse 2:26).

            Tähelepanuväärne hõimlus eksisteerib Jeesus Kristuse ja nende vahel, kes hakkavad jagama koos Temaga vastutust Jumala riigis. “Sest Jumalale, kelle päralt on kõik ja kelle läbi on kõik, oli kohane, et Ta teeks kannatuste kaudu täiuslikuks nende pääste Rajaja, selle, kes viib kirkusse palju lapsi. Jah, niihästi Pühitseja kui pühitsetavad on kõik ühe Isa lapsed. Sel põhjusel Jeesus ei häbenegi neid hüüda vendadeks” (Heebrealastele 2:10-11).

            Nad ei ole mitte ainult Jeesuse vennad ja õed, vaid Jumal-Isa peab neid oma poegadeks ja tütardeks. “…Nõnda nagu Jumal on öelnud: ‘Ma tahan nende seas elada ja käia ja olla nende Jumal, ja nemad on minu rahvas …Ja olen teile Isaks, ja teie olete mulle poegadeks ja tütardeks,’ ütleb Kõigeväeline Issand” ( 2.Korintlastele 6:16-18).

            Jeesus võrdles Jumala riiki sinepiivakesega: “Taevariik on sinepiivakese sarnane… See on küll väiksem kõigist seemneist, ent kui taim kasvab, siis on see suurim aias ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja pesitsevad selle okstel” (Matteuse 13:31-32).

            Evangeelium on lugu sellest, et Jumal loob oma perekonda, kutsudes maailmast kõigepealt väikese osa inimestest, kes, nagu sinepiivakesed, hakkavad suurenema nii arvult kui ka vaimult, kuni maailm saab täidetud Jumala lastega.

            Pole ime, et Jeesus ütles: “Laske lapsed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik” (Markuse 10:14). Jumala riik koosneb Jumala lastest, kes saavad vaimsete olenditena kingiks igavese elu siis, kui Jeesus Kristus tuleb tagasi.

            Apostel Paulus kirjeldas, kuidas see toimub: “Aga seda ma ütlen, vennad: liha ja veri ei või pärida Jumala riiki ega kaduvus pärida kadumatust. Vaadake, ma ütlen teile saladuse: meie kõik ei lähegi magama, aga meid kõiki muudetakse, äkitselt, ühe silmapilguga, viimse pasuna hüüdes, sest pasun hüüab ja surnud äratatakse üles kadumatutena, ning neid muudetakse . sest see kaduv peab riietuma kadumatusega ja see surelik riietuma surematusega” (1.Korintlastele 15:50-53).

            Algusest peale on Jumal tahtnud pakkuda inimkonnale kõige hindamatumat kinki – igavest elu Tema perekonna liikmena Jumala riigis. Isegi kui Aadam ja Eeva aeti nende pattude pärast Eedeni aiast välja, oli Jumalal kavatsus anda inimkonnale teine võimalus armastavaks, vahetuks ja igaveseks perekondlikuks suhteks Temaga.

            Jeesus Kristus valmistub isegi praegu ette  tulevikku  koos meiega Jumala riigis (Johannese 14:1-3). Jumal – Isa pakub meile võimalust pääseda oma Riiki Tema enda surematute lastena. Nagu ütles apostel Paulus: “Nagu te teate sedagi, kuidas me igaühte teie seast otsekui isa oma lapsi julgustasime ja lohutasime ja keelitasime, et te elaksite Jumala vääriliselt, kes teid kutsub oma kuningriiki ja kirkusse” (1.Tessalooniklastele 2:11-12).